Rõuge Põhikool BAMBUSKARU Referaat Kätlin Aia 9..klass Rõuge 2011 Hiidpanda ehk bambuskaru on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja metsa asemele tehti põldusid. Raiuti maha just metsi, kus hiidpandad elasid. Kui tuleks vaid üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem
BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine
SUURE PANDA KAITSE Suure panda kaitsmisega tegeleb tänapäeval mitmeid organisatsioone maailmas. See loom on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad ELUVIIS Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu
Lõuna-Hiinas. Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid uuem uurimus 2004. aastal selgitas, et neid võib olla 1600. Hiidpandad on looduskaitse all. VÄLIMUS JA MUUD ERIPÄRAD Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid