Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mullal, samblal ja puidul on ikka ja jälle seened. Seentel võib olla veel mitmesuguste koorikute või nuiakeste või veel mingi eriilmeline kuju. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel algosakesteks, toiduahelas ja toitainete vahetuses. Kübarseeni ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks,
Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest, harvem narmastest, eoslehekestest (lamellidest) või on siledapinnaline. Torukeste allapoole avanevaid suudmeid nim poorideks. Torukeste siseseintel või narmaste-lamellide pinnal (eoslaval) valmivad eosed; massilisemalt toimub see kevade ja sügisel niiskemate ilmadega.
naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate fermentide toimel. Puu- ja puidumädanikele on kõige olulisemad tselluloosi lagundav ferment
annaabi.ee 
