Mida tugevam on ärritus, seda lühem võib olla toimeaeg. Reobaas min voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse tekkeks. Kronaksia min aeg, mis on vajalik min vastureaktsiooni esilekutsumiseks kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. Labiilsus on koe omadus vastata ärritusele nende rütmi muutmata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV
(L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Vvedenski ärrituse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse vastusreaktsiooni Vvedenski ärrituse pessimum liigsest ärritussagedusest tingitud vastusreaktsiooni vähenemine Parabioos eluskoe labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus eluskude või organ ei ole võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega.
transformeerimata (muutmata) 1 sek. jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstante suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Ärrituse kestvuse, tugevuse ja vastusreaktsiooni vahel esinevad väga keerulised suhted. Näiteks kui anda koele kas liiga tugevaid või liiga sagedasi ärritusi, siis kontraktsiooni tugevus väheneb. Selleks, et iseloomustada neid omavahelisi suhteid on võetud kasutusele mõisted ärrituse optimum ja pessimum. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks selline ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks selline ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise. Parabioos - e. labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja
(L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Vvedenski ärrituse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse vastusreaktsiooni Vvedenski ärrituse pessimum liigsest ärritussagedusest tingitud vastusreaktsiooni vähenemine Parabioos eluskoe labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus eluskude või organ ei ole võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega.
tihedus min. maks. tº, mm, atm jne. optimum taluvusala Eksisteerib abiootiliste faktori minimaalne ja maksimaalne kogus, mille juures mingi organism saab eksisteerida. Nende kahe piirkonna vahele jääv ala on optimaalne organismi eluks. Miinimumi ja maksimumi nimetatakse ühe nimetusega pessimum. Sellisel juhul miinimumi nimetatakse alumiseks ja maksimumi ülemiseks pessimumiks. Piirkonda miinimumist maksimumini nimetatakse organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas e. optimaalalas. Mingi faktori kogus miinimumi algusest optimaalala alumise piirini on selle organismi eksisteerimiseks vajalik minimaalne kogus. Mingi faktori kogus optimaalala lõpust kuni maksimumi lõpuni on selle organismi jaoks maksimaalne kogus, mida see organism talub
annaabi.ee 
