to aim at doing sth; -mingi tegevuse poole püüdlema a way of doing sth; - teguviis to decide on sth; -millegi üle otsustama a reason for sth; - millegi põhjus to be in a state of sth.- mingis seisundis olema PREPOSITIONS 3 to account. for sth/sb; -aru andma v ära seletama kellelegi to be important to/for sth/sb; -olla tähtis kellegi jaoks/millegi poolest kellelegi/millelegi to bid .for .sth; -millessegi panustama to be optimistic/pessimistic about sth; -millegi üle opt. /pessi. olema to be available of/to sth/sb; -millegi/kellegi jaoks saadaval olema to be rich in sth; -millegi poolest rikas olema investment in th; -investeering millessegi concentration .on sth; -millelegi keskenduma a concentration .of th; -millegi keskendumine to cope with sth/sb; -millegi/kellegagi toime tulema to get benefit from sth; -millestki kasu saama to have the benefit .of .sth; -mingit eelist omama to depend on/upon sth/sb for sth; - kellestki millegi pärast sõltuma
Last ei või üksi pidada, et vanapagan pidi vahetama. Kui jo jumalasõna üle käind, siis ei vaheta enam. Võib olla mõni inimene ongi vahetud, mõni on ju kole, nagu ei akka kõndima, ei akka rääkima. Neid on ka praegu. (Ibid) Kui ristimata laps üksi tuppa jäetakse, siis pidada talle nuga juurde panema, muidu võida teda vanapagan oma lapse vastu ära vahetada. (Ibid) Ristmede last ei tohi ütsinde mitte jättä, sis kurat tuleb viib latse ära. Mia pessi pesu, sis ikki panni nööri usse august läbi, tõise otsa latse älli külgi. Es julge ütsinde jättä. Lätsi jäll talusse lina katkma, ikki laits üten. Sis tõise pahandive, et sul põle aru sugudki pään, tuud ristmede latse vällä põllu pääle. Aga ma's julge jättä, kis tääb, mis oless ollu. (Ibid) 8
Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa muinasjutu uue laine algatajaks peetakse aga Yrjö Kokkot (1903 - 1977), kelle Pessi ja Illusia looduslähedus ja inimlik soojus on äratanud tähelepanu mujalgi maailmas. Z.Topelius(1818-1898)- Soome kirjanik · Õppis ülikoolis ajalugu, teoloogiat ja meditsiini · ,,Helsingfors Tidningari" toimetaja · Soome kirjanik aga kirjutas rootsi keeles · Ta on üks soome rahvusromantilise kirjanduse silmapaistvamaid esindajaid · Hüüti muinasjutu onuks ja laste sõbraks · ,,Aallotari jäljed" , ,,Sampo Lappelill" · Paralleele võib tõmmata Kreutzwaldiga
lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa muinasjutu uue laine algatajaks peetakse aga Yrjö Kokkot (1903 - 1977), kelle Pessi ja Illusia looduslähedus ja inimlik soojus on äratanud tähelepanu mujalgi maailmas. Aluse algupärasele poistekirjandusele panid Eino Parmanen (1860 - 1917) ja 12 Alfred Emil Ingman (1860 - 1917). Teise maailmasõjajärgse Soome lastekirjanduse kõige suurem nimi on kahtlemata Tove Jansson (1914 - ), kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga