minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 – Metallide pingerida
minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 Metallide pingerida
H+ - annab ph happesuse NaCl + H2O ->Na+ OH- + H+ + Cl- TUGEVAD Järeldus: hüdrolüüsi annavad soolad milles üks pool on hästi dissotseeruv ning teinepool on halvasti dissotseeruv. Alari Allika pedl-2 092126 Töö 11 Katse b sademete tekkimine ja lahustuvuskorrutis Töö eesmärk: Sademete tekke ja lahustuvuskorrutise seos. Töö käik: Kate TAP pesse mõõta 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi lahust ning 3 tilka destilleeritud vet. Kummas pesas tekib sade? Võrdleme katsetulemusi arvutuslike tulemustega, votes arvesse, et aine sadeneb, kui ioonkorrutis jääb väiksemaks lahustuvus korrutisest , siis sadet ei teki. Arvutame kui suur on Pb2+-ja Cl--inoodine
Karjas) (poat 'paat', ear 'äär'), j kadu tagavokaalide vahel (koo 'koju', raama 'rajama', ooma `ujuma') Hiiumaa - Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda 'kutsutakse', jooda 'juuakse'), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas 'lapsega'), rootsi mõjud (krenkima/kränkima 'haige olema'). I-Hm (Käina, Pühalepa): a > o (oostane 'aastane'), geminatsioon kahesilbiliste verbide lihtminevikus (tulle 'tuli', pesse 'pesi'), mitm os-s (kässe 'käsi') ja ains sisseütlevas (lattu). Lä-Hm (Emmaste, Reigi): au > ou (lout 'laut', pouk 'pauk'), svaa h ja helilise konsonandi vahel (vihim 'vihm', lehem 'lehm'). Muhu - õ, geminatsioon (tulli 'tuli', lippe 'libe'), ader-tüübis lõpukadu (nõdr 'nõder', adr 'ader'), pikkade madalate ja keskkõrgete vokaalide diftongistumine Q3-s (ial : eale `hääl : hääle', moa `maa'), kahesilbilistes i-/u-tüvelistes verbides sisekadu (astma `astuma',
(koo ’koju’, raama ’rajama’, ooma ‘ujuma’) Sisemine liigendus: Hiiumaa Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda ’kutsutakse’, jooda ’juuakse’), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas ’lapsega’), rootsi mõjud (krenkima/kränkima ’haige olema’). I-Hm (Käina, Pühalepa): a > o (oostane ’aastane’), geminatsioon kahesilbiliste verbide lihtminevikus (tulle ’tuli’, pesse ’pesi’), mitm os-s (kässe ’käsi’) ja ains sisseütlevas (lattu). Lä-Hm (Emmaste, Reigi): au > ou (lout ’laut’, pouk ’pauk’), švaa h ja helilise konsonandi vahel (vihim ’vihm’, lehem ’lehm’). Sisemine liigendus: Muhu õ, geminatsioon (tulli ’tuli’, lippe ’libe’), ader-tüübis lõpukadu (nõdr ’nõder’, adr ’ader’),
annaabi.ee 
