Linnujahil kasutatakse samasugust varitsusvõtet nagu raudkullilgi: äkkrünnak varjulisest luurekohast. Ent enamik tuuletallajaid ei ole selles kuigi osavad. Tuuletallaja võtab saagiks surnud loomi harva, kui jahitavas piirkonnas on elavat saaki, siis ta eelistab igaljuhul selle püüdmist. Tuuletallajad püüavad ka mullamutte. Tuuletallajate pesitsemine Tuuletallaja toitub peaaegu igasugusel avamaastikul, kuid ta vajab ligidusse ka sobivat puhke- ja pesitsuskohta. Tuuletallaja ise endale pesa ei ehita. Seega linnul on kolm põhilist pesakohatüüpi: mõned linnud pesitsevad puuõõnes või kaljuõõnes, teised järsakutel, enamus pesitsevad teiste lindude nagu vareste või tuvide vanades pesades. Nüüdisajal on lisandunud neljaski pesakohatüüp tehisrajatised. Tuuletallaja kasutab meeleldi ka suuri pesakaste ning nende ülespanek võib soodustada kohaliku asurkonna suurenemist. Harvematel juhtudel, kui
.........10 2 SISSEJUHATUS Enamik rändlinde veedab Eestis väiksema osa oma elust. Siia tullakse pesitsema või rännatakse siit läbi, heal juhul mõne nädala meil puhates. Näiteks suitsupääsuke on meil aastas kuni viis kuud, peoleo aga vähem kui kolm. Ränne on väsitav, ohtlik ja sageli tuhandeid kilomeetreid pikk. Üksnes tugevamad suudavad kevadel pesitsuskohta naasta. Paljud lindude rändega seotud küsimused on seni vastuseta. Tänu satelliitjälgimisele jm saame alles nüüd kildhaaval esimesi teadmisi selle kohta, kuhu nad täpselt lendavad, kui kaua kusagil peatuvad, kui kiiresti ja kõrgel lendavad jne. Juba see vähenegi on näidanud, et lindude ränne on veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad
Lineaarne graafik (diagonaalis) näitab, et suremus on vanusest sõltumatu. Demograafilised püramiidid vananev- (R0 <1), kasvav- (R0 >1) ja stabiilne (R0=1) populatsioon. Y-teljel vanus, x-teljelesindatus vanuserühmas. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite paiknemine ruumis ; a) juhuslik asend ruumis ei sõltu teisest isendist ; b) regulaarne isendite vahekaugused maksimaalsed (isane metsvint pesitsuskohta valimas) c) agregeeritud loomadel kari või parv ; taimedel mättad, puhmad Levimine isendite ümberpaiknemine ruumis. Levimine võib olla juhuslik või suunatud. Põhjused : a) Leida soodsaid keskkonna tingimusi ; b) Suurendada areaali ja seeläbi vähendada liigisisest konkurentsi. Migratsioon suurema hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. a) üheotsapilet haruldane, tuntakse liblikatel. Iga põlvkond lendab elu jooksul ühte kohta munema. b) edasi-
Paljude liikide, näiteks suurimetajate koduala on avalikkuse eest saladuses. Seetõttu ei ole neid ka nii suur, et ei mahu ühelegi meie kaitsealale. Rääkimata keskkonnaregistris ega maa-ameti geoportaalis, kuid rändlindudest, kes vajavad eluks pesitsuskohta, talvitusala ja igale maaomanikule antakse täpset teavet tema maal rändepeatusteks sobilikke maastikke nende kahe vahel. Ja kehtestatud piirangute kohta. me ise vajame oma aeda tolmeldajaid putukaid, aga kaugel kaitsealal elavatest kimalastest pole meie viljapuudele kasu
annaabi.ee 
