Elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Mingid on levinud üle Eesti. http://aarne.pri.ee/images/20090816162304_20.06.09_karjakylamink.jpg Euroopa naarits: Tal on
10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13. Ilmaütlev: kelleta? milleta? maata maa/deta -ga pesaga, suurega, pesa/dega, 14. Kaasaütlev: kellega? millega
Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks. Pilt nr 2 http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja/20130612/51%20mink.JPG Elupaigad Elupaik. Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapaigana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Vaenlased Vaenlased. Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel hulgal vähendab aga minkide arvukust halb veekvaliteet - halva nähtavusega vees ei näe mingid jahtida ning
................................................................................................................................ 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Levik ja arvukus Eestis
Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala – kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele
Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele
Igaüks vaatas talle eriti armsakssaanud detaile kaljustes mägedes. Kinkisime mõned pakid makarone karjustele, kes väljendasid ülevoolavat tänulikkust. Ma arvan, et neil oli pisut kahjugi, et nad meid lambasitasele väljale telkima suunasid.. Laskumine Simoni külla oli puhtalt jalgade liigutamise küsimus. Küla ise on üsna pikk ja tundub värskete uusrikaste, ilmselt Brasovi kandist, kena pesana. Ühel krundil oli tehtud graniitaed ja võimsad sepisväravad, ees sillutatud parkimisplats; huvitav missugune loss sinna kerkib?? Rumeenia arhiektuur on külades fantastiline, nii vanad kui uued majad on kui muinasjutust. Jälle Brani loss ja vana armas telkimiskoht! Seekord olime pisut targemad ja panime telgid varjava kaitsemüüri alla- nimelt puhub
annaabi.ee 
