Ülevaade - Loovtöö eesmärgiks oli linnumaja valmistamine. Linnumaju on mitut sorti, kuid enim levinud on nö. klassikaline linnumaja. On teistsuguse kuju ja ehitusega linnumaju teistele linnuliikidele, samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. SISSEJUHATUS Linnumaja on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks. Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on olemas ka luikede ja öökullide jaoks. Nahkhiirte pesakastid
Tutt-tihane Rahvapärased nimed on tutiga tihane, tutt-tihalane, metsatihane. Levib Eesti mandriosas, puudub Lääne-Eesti saartel. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigaks on okasmetsad, eriti eelistab männikuid. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga. Pesa ehitatakse puuõõnsustesse, selleks kasutatakse ära väike-kirjurähni ja teiste tihaste pesakoopaid. Pesitseb meeleldi ka ülesseatud pesakastides. Pesamaterjali kogub emaslind. Pesa koosneb peamiselt samblast ja rohukõrtest. Pesas on tavaliselt 4-7 muna, mis on valged, roostepruunide pisilaikudega. Haudeperiood on 13-15 päeva. Emaslind haub üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga on 1,2- 1,6 aastat. Maksimaalne eluiga 5 aastat ja 2 kuud. Tutt-tihane kuulub kaitsvate liikide hulka. Põhjatihane
kogunevad nii noor. kui ka vanalinnud ühistesse parvedesse. Sel ajal meelitavad sobivad ööbimispaigad linde kokku isegi 50 km kauguselt ning seal moodustuvad sageli kuldnokkadest hiigelparved. KeskEuroopas on niimoodi parve kogunenud isegi üle miljoni linnu. Hommikul lahkuvad kuldnokad ööbimiskohast mitte ühekorraga, aga nagu kokkulepitud järjekorra alusel kindla intervalliga. Pereelu. Suur osa kuldnokki pesitseb inimese poolt paigaldatud pesakastides, ülejäänud puutüvedes asuvates õõnsustes.Momendist, kui emaslind nõustub paarituma, algab ühine pesaehitus. Munetud 47 muna hauvad mõlemad vanalinnud. Toidulaud. Kuldnokk toidab poegi praktiliselt ainult loomse toiduga. Kuldnokk tarbib toiduks kõiki kättesaadavaid selgrootuid. Väljapool pesitsushooaega tarvitab ka taimset toitu seemeneid, pungi, marju ja puuvilju. Arvukus. Euroopas 2146 miljonit paari. Eesti arvukus 100150 tuhat paari
· Toitumis viisid jagunevad kolmeks:putu,sega ja röövtoidulised · Linnud kaistsevad end kiire põgenemisega,neil on ka sobiv kaitsevärvus · Osad linnud kaitsevad järglasi sellega e elavad koloonias · Eluviisid jaguvead kolmeks :Dpaiga hulgu ja rädlindudeks Elukohad: · Väiksemate lindude elupaik piirdub metsatuka,põlluserva või järvekesega · Suured linnud vajavad palju suurmeat elu ruumi mis haarab mitut elu kooslust · Osad elavad pesakastides mis inimesed on neile üles pannud Tähtsus looduses: · Levitavad taimi süües nende seemneid · Looduse sanitarid sest nende saagiks langevad haiged loomad · Olulosed taimekahjurite hävitajad IMETAJAD Eluviis: · Ürgimetajad on kõige ürgsem ometaja rühm.nende pojad arenevad munas · Alamimetajad on rohkem arenenud,neil sünnivad vähearenendu pojad,kes arnevad edai erilises taskus e kukrus · Pärisimetajad on kõike kõrgemalt arenenud
Ränne Rändlind. Saabub juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisränne võib alata juba juuli II poolel ja kesta oktoobri lõpuni. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud kuldnokad jäävad ka meile talvitama. Toitumine Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. Pesitsemine Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese poolt pandud pesakastides, ning puuõõnsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 m kõrgusel. Kurn on täis aprilli lõpuks või mai alguseks ja selles on 4...7 muna. 26Metsvint Fringilla coelebs Metsvint on väljaspool pesitsusaega seltsiv linnuke. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud ja avamaastikud, sageli kultuurmaastikulgi
annaabi.ee 
