79.Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 80.Parem karta kui kahetseda. 81.Parem pool muna kui tühi koor. 82.Parem vaikida kui vaielda. 83.Parem varblane peos kui tuvi katusel. 84.Pill tuleb pika ilu peale. 4 85.Püsivus viib sihile. 86.Riie ei riku meest. 87.Rumal pea on kere nuhtlus. 88.Ruttu tehtud rumal töö, kaua tehtud kaunis töö. 89.Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. 90.Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. 91.Suur tükk ajab suu lõhki. 92.Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid. 93.Sõpru tuntakse hädas. 94.Süües kasvab isu. 95.Targem annab järele. 96.Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 97.Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast. 98.Tarkus ei küsi süüa, vaid annab süüa. 99.Tarkus tuleb tagantjärele. 100. Tarkust ei saa kulbiga pähe tõsta. 101. Tasa sõuad, kaugele jõuad. 102. Tee nalja naljaga, aga mitte terariistega. 103
Metsvint on Eesti 7 kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,72,2 miljonile paarile, talvist arvukust 1001000 isendile. Teistel andmetel pesitseb Eestis 23 miljonit metsvinti. Ta on Eesti kõige rohkearvulisem laululind. Kogu Euroopas elab metsvinte 130240 miljonit paari. 2.2 Igapäevane elu Metsvint liigub maas kiirete kergete hüpetega või kõndides. Rohkem tegutseb ta siiski puu otsas, kus on tema pesagi. Metsvint lendab kiirusega kuni 50 km/h. Metsvint kohaneb kergesti inimese liikumisega ja muutub sama julgeks kui varblased. Kevadel saabuvad metsvindid vara. Isaslinnud tulevad mõne päeva võrra varem emastest. Pesitsusala lõunaossa hakkavad nad jõudma juba veebruari lõpus, aga levila põhjaossa jõuavad nad aprilli teises pooles. Eestisse saabuvad nad keskmiselt aprilli algul. Kui isaslind emast esimest korda
1.17. 1.17. Lõpp hea, kõik hea. 1.18. 1.18. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. 1.19. 1.19. Talv ajab karu pesasse. 1.20. 1.20. Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab. 1.21. 1.21. Mis täna tehtud, see homme hooleta. 1.22. 1.22. Iga päev ei ole pühapäev. Inimene 1.23. 1.23. Igal inimesel omad head ja vead. 1.24. 1.24. Silm on hinge peegel 1.25. 1.25. Suu teeb suure linna, käsi ei tee kärbse pesagi. 1.26. 1.26. Veri paksem kui vesi. 1.27. 1.27. Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 5 1.28. 1.28. Heal lapsel mitu nime. 1.29. 1.29. Käbi ei kuku kännust kaugele. 1.30. 1.30. Isa sõna enam kui ema vits. 1.31. 1.31. Ema hellitab, isa karistab. 1.32. 1.32. Lapsel valutab sõrm, emal süda. 1.33. 1.33
Lausepikkust, eriti üldistavat üksust on veel kerge tajuda folkloorse "palana", "tüübina". Mida lühem ütluse traditsiooniline osa on, seda enam tundub ta lihtsalt kujundliku "ehitusmaterjalina", metafoorina vm. troobina. Piirjuhul võib suhteliselt pikk, väljaarendatud poeetilise struktuuriga üksus käibida nii üldistavais (vanasõnalistes) kui ka mitteüldistavais (kõnekäänulistes) vormides: Kes suuga teeb suure linna, see ei tee käega kärbse pesagi tuleks tehniliselt lugeda vanasõnaks, Ta teeb suuga suure linna, käega ei tee kärbsepesagi aga kõnekäänuks. Eesti jt. rahvaste ütlused harrastavad meeleldi elliptilist, 2×2-sõnalist parallelistlikku vormistampi: Libe keel, tige meel; Helmed kaelas, kõlkad kõhus; Süüd rokal, süüd vasikal; Ise teeme, is sööme; Vana mees, varsa aru; Härg sööma, täi tööle; Palju kisa, vähe villa; Aia teeb, augu jätab; Üheksa ametit, kümnes nälg jts
annaabi.ee 
