Lihet vallandab pinnase küllastumine veega ja pinnasevee liikumine nõlva kallakuse suunas. Maalihkeid liivas tuleb ette suhteliselt suure nõlvakalde (looduslikud alates 20° ja inimmõju lisandudes alates 15°) korral ning nad on mõõtmetelt savis toimuvatest lihetest väiksemad. Samuti kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 510 meetri kaugusel oru pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest. Kolmas rühm on väikesemõõtmelised savipinnase lihked, mis toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib kalda alumise osa järsuks. Selliste 11,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Kuid siiski võivad säärased lihked ajapikku oru veeru alumise osa järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada juba suurema lihke
Tööliste laskumiseks kaevikutesse ja kraavidesse kasutatakse vähemalt 0,75 m laiusi käsipuudega varustatud treppe. Laskumine toestuse rõhttugesid mööda on keelatud. 29 Kaevikute ja kraavide pervedele, pinnase varisemisprisma piiresse ei tohi paigutada materjale ja ehitusmasinaid ega lubada masinate liikumist. Laiarööpmelise raudtee telje kauguseks nõlva pervest (kusjuures nõlva kalde nurk ei ületa pinnase looduslikku kaldenurka) võetakse 4 m, kitsarööpmelise raudtee ja autotee telje kauguseks 2,5 m. Ekskavaatorid peavad töötamisel toetuma planeeritud aluspinnale. Autodele tuleb pinnast laadida üle tagumise või külgpoordi, mitte üle kabiini. 5.2.3 Tõstetööd Tõstetöid lubatakse teostada ainult töölistele vastava väljaõpetusega, kellel on vastav tunnistus (troppija, tõstetööde juhendaja)
Sademete vesi koguneb künnil tekkivatesse lahkukünnivagudesse ja valgub piki vagusid maapinna langu suunas. Vajaduse korral tuleb lahkukünnivaod viimistleda käsitsi. Lahkukünnivagudest juhitakse vesi otse kraavidesse või tehakse selleks veel iga 100...150 m tagant põikvaod. Maapinna profileerimisega moodustatakse kumer maapinna profiil languga kraavi või dreeni suunas. Maapinna kumerus saadakse mitmekordse ühtepidi kokkukünniga. Lahkukünnivaod jäetakse 0,3...1,5 m kaugusele kraavi pervest või dreeni kohale. Vee pääsemiseks kraavi tehakse künnivao ja kraavi vahele iga 15...20 m tagant äravoolurennid. Vee juhtimiseks dreeni täidetakse dreenikaevik vett hästi läbilaskva materjaliga. Kui vajalik maapinna profiil on saavutatud, küntakse edaspidi vaheldumisi kokku ja lahku, et sellega säilitada profiili ühtlane kumerus ja ära hoida künnikihi mulla liigne kuhjumine profiili keskkohta. Sügavkobestamist tehakse spetsiaalsete kobestitega tavaliselt 0,6...0,7 m sügavuselt.
annaabi.ee 
