ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida- Virumaal. · Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. · Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab. · Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. · Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt
PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses, Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Võsapuuk. Laanepuuk eelistab kuivemaid elupaiku ja on sagedane põlistes okas- ja lehtmetsades.
forficatus) Pardosa amentata huntämbliklased (Lycosidae) hiidämblik (Dolomedes võrkurlased (Argiopidae) fimbriatus) vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus) harilik jõevähk (Astacus jõevähk (Astacus) jõevähklased (Astacidae) astacus) tavaline tõruvähk (Balanus Balanus Balanidae improvisus) majasoomukas (Lepisma soomuklased (Saccharina) saccharina) harilik tiigipäevik (Cloeon Cloeon ojapäeviklased (Baetidae) dipterum) harilik vesineitsik (Calopteryx Calopteryx vesineitsiklased virgo) (Calopterygidae)
Nakkushaigused (sealhulgas ka parasitoosid), mida kannavad ühelt peremehelt teisele verdimevad lülijalgsed siirutajad ehk vektorid. transmissiivsed looduskoldelised parasitoosid moodustavad looduskoldeid ja kuuluvad transmissiivsete haiguste hulka s.t. levivad ainult verdimevate lülijalgsete vektorite (siirutajate) vahendusel (transmissiivne nakkus). Eestis on sellest rühmast levinum veiste babesioos, mida siirutab võsapuuk (I. ricinus) või laanepuuk (I. persulcatus). Vt. ka looduskoldelised haigused. transplatsentaarne nakkustee (kr. trans -- läbi, ld. placenta -- kook) -- intrauteriinne nakkustee. tsütokoolid (kr. kytos -- rakk) -- rakuasukad. Endoparasiidid (peamiselt ainuraksed), kes nugivad epiteeli-, retikuloendoteliaalsüsteemi (RES), lihase-, närvi, vere- jt rakkudes. Vt. ka endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. töötlemised lülijalgsete vastu. Metafülaktikaabinõu, mille puhul manustatakse
Pikkade jalgade sirutamine toimub hüdrostaatiliselt. Neid võib leida majaseintelt ja plankudelt.Toituvad väikestest putukatest, aga ka taimejäänustest. Eestis on tavaline koibik (ka koivik) Phalangium opilio. Lestalised Acari Eestis väheuuritud Lestalised kõik kokku 247 liiki, võiks olla 1500 Selts: Nugilestalised Parasitiformes Vabaltelavad röövvormid või loomade ektoparasiidid. Tuntumad nendest on puugid. Võsapuuk Ixodes ricinus, laanepuuk Ixodes persulcatus. Sügelislest Sarcoptes scabiei. Kirjandus: Vilbaste, A, 1955. Juhend puukide kogumiseks. Tartu: 27 lk. Selts: Pärislestalised Acariformes Väikesed sageli mikroskoopilised ämblikulaadsed, kelle kehaehitus on tugevasti lihtsustunud. Keha sageli selgelt lülistumata ning ka jäsemete arv võib väheneda kuue või neljani. Hästiarenenud lõuaaparaat on kohastunud närimiseks või imemiseks. Palju mullas vabaltelavaid liike, taimekahjureid ja loomade parasiite. Sametlest, elab mullas
annaabi.ee 
