piiridest välja Ränile Ropka valda, kus ,,Kalevi" kolhoosilt saadi 1,2 hektarit maad ja osteti talumaja. Instituudi tegevuse uue suuna lõplik vormistamine toimus üheksandal oktoobril 1952. aastal. Seda nime kanti kuni kolmanda oktoobrini 1973. aastal, mil toimus uus reorganiseerimine ja instituut sai praeguse, seega siis kolmanda nime- Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut. Uue direktori põhimureks sai instituudi perspektiivplaani koostamine. See valmis lõplikult 1953. aastaks ja selle tähtsaim osa nägi ette 8 astronoomiaobservatooriumi põhjalikku laiendamist viieteistkümne aasta vältel. Töö oli kavandatud kolmes etapis. Foto 4. Pildil Juhan Ross. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Ross
retrospektiivse analüütilise bibliograafia koostamine. 1940. aastal võttis Eesti Bibliograafia Asutise töö üle Eesti Kirjandusmuuseumi Bibliograafiaosakond. Rahvusbibliograafia koostamiseks ja väljaandmiseks tegi põhjalikke ettevalmistusi ja kogus materjali ka Richard Antik Eesti raamatute üldnimestik 19181923 ja Eesti ajakirjandus 17661930. 1946 võeti EKM AR perspektiivplaani 19011941 ilmunud eestikeelsete raamatute üldnimestiku koostamine. Projekti algatajaks ja juhendajaks oli Endel Annus. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamise kava, mille esitas Endel Annus, kiideti heaks 1978 ja 1979. aastal loodi EAR viiest töötajast koosnev rahvusbibliograafia osakond. Plaani võeti ka Eestis ilmunud võõrkeelsed raamatud ja perioodika ning välismaal ilmunud trükised, mille sisu või autor on Eestiga seotud
aasta juulikuuni olid kolmel kõnealusel ühendusel eraldi nõukogud ja täidesaatvad komisjonid. Siis loodi neile ühendustele ühine Euroopa Komisjon ja ühine Euroopa Ministrite Nõukogu (lühendatult Euroopa Nõukogu) ning eraldi tegutsenud nõukogud ja täidesaatvad komisjonid saadeti laiali. Seevastu Europarlament ja Euroopa Kohus olid kõigile kolmele ühendusele ühised juba 1958. aastast alates. 1970-ndail aastail aga alustati Euroopa Ühenduse liikmesmaade valitsusringkondades perspektiivplaani väljatöötamist tulevase Euroopa Liidu tarvis. See nägi ette Ühenduse ühtse välispoliitika ning regionaal- ja sotsiaalpoliitika väljakujundamist, mis omakorda tingisid uute Ühenduse institutsioonide tekke ja olemasolevate institutsioonide reformimise. Ent vaatamata neile suurtele ja ilusatele plaanidele ning ponnistustele neid täita, polnud Euroopa Majandusühendus veel 1980-ndate aastate keskelgi suutnud saavutada ühendatud majanduspiirkonda, sest takistusi oli nii kapitali kui
Riigi poolt uuesti pöördutakse tagasi sõjakommunismi aegse pol poole, kus rõhutakse ühelt poolt NEP-i kandvat alustala kulaklust ja teisalt soodustatakse kehvikuid, lõhestades külaühiskonna. 20Ndate keskpaigas hakati uuesti rõhutama majanduse tsentraliseeritud juhtimise vajadust, suurenes KRM(Kõrgem Rahvamajanduse) osakaal, hakati kõnelema, et NEP-i stiihia tuleb asendada plaanimajandusega. 1926 hakati Riiklikus Plaanikomitees välja töötama maj arendamise I perspektiivplaani, seda tuli edasi hakati arendama 5 aasta kaupa, viisaastakuplaanid. Kõik see oli vaid sissejuhatus, NEP-i vastu suunatud ettevaatlik, kauge tegevus. 1928 sai alguse NEP-i lammutamine. 1927-28 talvel tekkisid üle hulga aja tõsised raskused teravilja varumisel. Viimati olid olnud 1921-22 suure näljahäda ajal. Riik kavatses kokku osta 4,2 milj teravilja, 28 a alguseks oli suutnud kokku osta vaid 2,4- peaaegu poole vähem. Ei lähtunud