mõtlevat hinge ja materiaalset keha. SPINOZA Elas 17 sajandil. Oli hollandi juut, ratsionalist. Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist. Ta üks põhiteoseid on ,, Essee nägemise uuest teooriast. Ta lähtub Lockei filosoofiast, kuid ei nõustu Lockei arusaamaga materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas
Ta on tundlik nii kiituse kui ka kriitika suhtes. Kiirgab sümpaatiat ja sõbralikkust. Ta pöörab palju tähelepanu sõbralike inimsuhete loomisele. On kohusetundlik ja distsiplineeritud pisiküsimuseski. EIE kaldub teisi imetlema. Suhtub lugupidavalt teiste arvamustesse. Kui tema ja teiste arvamused lähevad lahku, on tal usku kooskõla saavutamisse. EIE on valmis nägema võimalusi. Intuitsioon teravdab tema taiplikkust, perspektiivitunnet ja uudishimu. EIE on suhete fanaatik. Olles andekas inimsuhete alal, ta innustab teisi ja on innustatud teiste poolt. Ta suurepäraselt ergutab oma lähedasi tegutsema ja on õnnelik, kui partner sellele vastab. EIE armastab appi tulla ja on hoolitsev oma pere eest. Kuigi taoline hoolitsus võib vahest olla ülemäärane, teda tavaliselt armastatakse soojuse ja südamlikkuse pärast. EIE tüüpi inimest huvitub lugemisest
· Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal ongi ise maailm · S: inimestel on ka füüsilised kehad ja hing, kuid mitte 2 eri inimest vaid üks isiksus, ka Jumal on selline · Selliselt S jumalikustab looduse panteism; S kas panteist, panenteist (,,Jumala sees"), ateist · S toob sisse mõiste sub specie aeternitatis - igaviku seisukohalt · S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos ("Eetika", 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) · Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) · Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks
järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi. ■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt ■ S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos (“Eetika”, 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik – QED (quod erat demonstrandum) – “mida oligi vaja tõestada” (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii) ■ Õigete teadmiste saamiseks tuleb kasutada matemaatilisi meetodeid (Decartes arvas sama) ■ Spinoza on Lääne mõtlejate seas tipp-panteist, ilmselt ei saa teda ei panenteistiks ega
Saussure'i langue) ja teisalt indiviidi kõnet (parole); samuti keele arenemise ülevaadet keele kirjeldusest mingil kindala ajamomendil. Nad panid aluse ka esimesele kaasaegsele foneemikonseptsioonile. Kaasani koolkonna suurim teene - ideed stimuleerisid nii Ferdinand de Saussure'i kui ka Praha ringi revolutsioonilisi ideid. 46. Moskva (Fortunatovi) lingvistiline koolkond Filipp Fjoforovits Fortunatov tema lähenemisviis keelenähtustele näitab tema haruldast perspektiivitunnet ta sai nt aru vajadusest eristada diakrooniat a sünkrooniat ja oskust intuitiivselt tabada õigeid analüüsikriteeriume nt vältis ta psühholoogia sissetoomist keeleteadusesse. Temast ei jäänud järele palju töid ent siiski rajas ta tähelepanuväärse lingvistikakoolkonna, eriti tugevat mõju avaldasid tema loengud. 47. Praha funktsionalism Esmajoones huvituti sellest, kuidas häälikuline üksus funktsioneerib kommunikatiivse märgina. R. Jakobson, N.
annaabi.ee 
