Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja hülgas looduspiltide keskajale omase tseremoniaalsuse. Loodusläheduse taotlemisel pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Töötati välja õpetus perspektiivist, arendati antiikajast pärinevat tsentraalperspektiivi. Kaugemaid esemeid kujutati väiksemaina kui lähemaid. Ruumimulje loomiseks kasutati ka värviperspektiivi, mille puhul kaugemaid esemeid kujutatakse sinakates toonides või ähmasemate piirjoontega. Tegelikkuse illusiooni loomine nõudis teoreetilisi teadmisi anatoomiast ning täiuslikku
Hoogsalt arenes freskotehnika, tahvelmaali kõrval võeti kasutusele ka lõuend. Tempera kõrval kogusid populaarsust õlivärvid. Inimesekultust väljendati portreede, keerukate allegooriliste teemade ja ajalooliste maalidega (eriti armastati kujutada antiikseid stseene väljendades voorust ja kangelaslikkust, palju kujutati ka pühakuid), antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Inimesi püüti kujutada loomutruult, looduslähedust taotledes pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Maalides pidi valitsema 6 harmoonia ning vormi, värvi ja kompositsiooni tasakaalustatus. Püüti luua tegelikku, reaalset illusiooni, mis nõudis häid teadmisi anatoomiast ning täiuslikku joonistamisoskust. Kompositsioonid olid staatilised ja sageli üles ehitatud kolmnurksele paigutusele. Kunstnikud
sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1 sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja hülgas looduspiltide keskajale omase tseremoniaalsuse. Loodusläheduse taotlemisel pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Töötati välja õpetus perspektiivist, arendati antiikajast pärinevat tsentraalperspektiivi. Kaugemaid esemeid kujutati väiksemaina kui lähemaid. Ruumimulje loomiseks kasutati ka värviperspektiivi, mille puhul kaugemaid esemeid kujutatakse sinakates toonides või ähmasemate piirjoontega. Tegelikkuse illusiooni loomine nõudis teoreetilisi teadmisi anatoomiast ning
annaabi.ee 
