1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit; 2) karistus – nt kriitilised märkused; 3) veenmine – nt treener убеждение 4) normide ümberhindamine переоценка норм Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides Sots.kontrolli staadiumid: 1) Loetakse normi isiksustamist ehk personifitseerimist. Возможность самому действовать, использование субъективного права Selles staadiumis antakse õiguse subjektile võimalus oma subjektiivsete õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks. 2) Õigusnormi eiramise ennetamine. Нейтрализируетя поведение человека
Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel) õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, existeeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel pop: vabavärss (existeeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suutest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid "Väike luuleraamat", võeti ette ka E.aegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud ('69,'70 ei ilmunud ühtegi esikkogu)hakkasid t ööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda "LR" (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub kuid
Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel). Õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, eksisteeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel popp: vabavärss (eksisteeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suurtest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid “Väike luuleraamat”, võeti ette ka eestiaegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud (’69,’70 ei ilmunud ühtegi esikkogu) hakkasid tööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda “LR” (Liiv,
annaabi.ee 
