sajand, Friedrich II (despotisme) Absolutismi absoluutsuse probleem- tänapäeval ei taheta nimetust kasutada, kuna absolutismi päris absoluutselt ei saavutatud mitte kuskil. Monarhid jäävad seisustest eriti sõltuvusse maksude kohaealt. Saksa ajalookirjutses on kasutatud nim. ''valitsemise tihendamine''. Euroopa tähtsamad dünastiad, olulisemad dünastilised abielusidemed- Habsburgid, Bourbonid, Valouis'id, Stuartid, Tudorid. Personaalunioonid- Inglismaaga perosnaalunioonis oli Hannover. Samuti oli Inglismaa ja Sotimaavahel personaalunioon. 1592. aastal Poola ja Rootsi personaalunioon. 1618. aastast Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga. - Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk
Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux
järgmine on juba kinnistusüksuse tasand (krunt - elamu-, talu- või ettevõttekrunt jne). Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid: 1) ajaloos varasem vorm - unioonid, st monarhistlike riikide ühendused, mis moodustamise viisi ja eesmärkide poolest jagunevad: a) personaalunioonid, b) reaalunioonid; 2) ajaloos hilisem vorm ning kaasaeg - konföderatsioonid. Personaalunioonis ühendab kahte või enamat riiki ühine riigipea (monarh); reaalunioonid on riikidevaheliste lepingutega kindlal eesmärgil loodud monarhistlike riikide liidud, kus igal riigil on oma riigipea (monarh). 43 Konföderatsioon on riikidevahelise lepinguga loodud ühendus, mille eesmärk on tavaliselt olnud
annaabi.ee 
