Föderatsioon ehk liitriik - koosneb autonoomsetest osariikidest. Riigivõim on konföderartsioonis jaotatud kaheks tasemeks. Osa valdkondi on antud föderaalehk keskvõimu pädevusse, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Konföderatsioon ehk riikide liit on hendus, mille liikmesriikid on säilitanud suveräänsuse (Näiteks Sõltumatute Riikide Ühendus ehk SRÜ). Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või reaalunion: · Personaalunion - kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh (Näiteks Rootsi-Poola personaalunion kuningas Sigismundi ajal). · Reaalunion - kahe või enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh. Neil on ühiseid võimuasutusi. Enamasti ühine kaitse- ja välispoliitika (Näiteks: Suurbritannia Ühendatud Kuningriigid). Dominioon - valdus, võim ladina keelest. Tähendas kunagi Briti Impeeriumi koostisosa, millel oli tavalisest asumaast veidi suuremad õigused. Tänapäeval
Taani- Hansa sõda 1360-1370 Algas Gotlandi saare pärast; Lõppes Taani kaotusega. Taani sattus Hansa Liidu mõju alla. 3. Norra 1130-1240 pidevad kodusõjad; Suurem võim kuulus aadlile ja kirikule Hakon IV Hakonsson(1217-1263) Birkebeiner/Birkebeinerrennet Lõpetati sisesegadused Moodustati riiginõukogu Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu Norra- Rootis personaalunion 1319 sai Norra ja Rootis kuningaks Magnus VII Eriksson; 1349 algas katkuepideemia, mis tappis suure osa elanikkonnast; Aadlikud pidid ise põldu harima; Riiki tuli palju taanlasi ja rootslasi; 5.Soome 1155-1157 Esimene Soome ristisõda soomlaste ristimiseks; Kokku korraldas Rootsi 3 ristiretke soomlaste alistamiseks; 1323 sõlmiti Rootsi ja Vene vahel Pähklinäsaari rahu, millega määrati kindlaks oma huvide piir; 4.11.16 Põhjamaade unioonid
Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion. Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi: töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani.