Kohaliku elu küsimused jagunevad veel kaheks: Need, mis riik on kohustanud seadusega reguleerima- määrused. See osa, mis on seadusega jäetud reguleerimata, KOV autonoomia - tegelikult on need statuudid, ent kannavad määruse nime. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on enesekorraldusõigusel põhinev avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on liikmeskond. Jaguneb: territoriaalkorporatsioon- territooriumi alusel määratakse liikmeskond (linna elanikud) personaalkorporatsioon- isikuomaduste alusel määratakse liikmeskond (Advokatuur) Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutuson avalikes huvides teatud kindla otstarbega vara (eelkõige raha) valitsemiseks loodud juriidiline isik. NT: Eesti Haigekassa, mis tagab ravikindlustuse korraldamise ja selleks ette nähtud raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise. Eesti Töötukassa, mis korraldab töötuskindlustust ja selle tagamiseks kogutud raha haldamist. Õigusvõimeline asutus
Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1. territoriaalkorporatsioon- territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon- liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus- isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avalike ülesannete täitmiseks (Otto-Maieri tõlgendus), näiteks rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ
Juriidiline isik abstraktne moodustus, millele õiguskord annab õigusvõime Eraõiguslikud juriidilised isikud - põhiseadusest lähtuvalt võib jaotada kaheks: - Tulundusühingud (§31) - Mittetulundusühingud (§48) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud põhiliigid (3,5tk): - Territoriaalkorporatsioon territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt kohalikud omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald) - Personaalkorporatsioon liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur, notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa) - Õigusvõimeline asutus (asutus isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi täitmiseks; asutused on nt Politsei- ja Piirivalveamet; ministeeriumid jne) teatud asutustel on seadusega antud juriidilise isiku pädevus (võime olla
Nimetagem siinkohal, et teooria tunneb ka reaal- ja liitkorporatsioone, mida Eestis ei ole. Avalik-õiguslikke korporatsioone on kahesuguseid esiteks territoriaalkorporatsioon. Siia kuuluvad ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel (näiteks küla, vald jt). Liikmeskond on avalik-õigusliku territoriaalkorporatsiooni olulisim tunnus. Teine avalik-õigusliku korporatsiooni liik on personaalkorporatsioon. Nende liikmeskond kujuneb kas vastava kutseala ühendusena või siis vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. Kutseala personaalkorporatsioonidena võib nimetada näiteks advokatuuri ja notarite koda. Korporatsiooni autonoomia on korporatsiooni õigus luua enda jaoks (st oma liikmete jaoks) õigust üldnormide näol. Sellist õigust nimetatakse ka statuudiõiguseks. Territoriaalkorporatsioon on territoriaalse kogukonna õiguslik vorm. Viimase
annaabi.ee 
