13.Majandus autoritaarses Eestis: riigi sekkumine majandusellu 1930. aastate teisel poolel, rahva heaolu. TV lk. 26 ül. 5, õpik lk 56. · majandusministeeriumil oli võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindadae reguleerimise üle · loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusresursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. · Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid 14. Välispoliitika 1930. aastail: TV lk. 26 ül. 6, õpik lk. 56-57. turvalisuse vähenemine · sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsiseteks ohuallikateks. · Rahvasteliit oli muutunud jõuetuks: relvakonflikte ei suudetud lahendada, mõned riigid lahkusid liidust
valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks *Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja karoloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanssskujunes positiivseks *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus Välispoliitika
Nt rukki ja nisu sisseveo monopol kuulus riigile ja valitsusel oli õigus osta taludes ülejäänud vilja kokku. Soodne talunikele (kasum), kehvem ostjaile. Subsiidiumid moosuatsid 15% riigi eelarvest. Suurenes ka riigi osalus eraettevõtetes. Riik monopoliseeris täielikult toiduainete väljaveo. Maal tehti algust traktorijaamade, remonditöökodade jne rajamisega. Ilmnesid mõningad plaanimajanduse elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks jne. Senisest suuremat tähelepanu pöörati tööstusele, suurenes tööstusettevõtete arv ja üldse oli see väga kiiresti arenev haru. Üldjoonest majanduskasv oli kiire, suurenes eksport, likvideeriti suur tööpuudus, astuti samme palgatööliste olukorra parandamiseks. Negatiivse koha pealt- jätkuv inflatsioon ja kasvavad välisvõlad. Palgad tõusid aeglaselt, maksud oli maksimaalsed. Riigile hea, aga tavakodanike elamistase langes
annaabi.ee 
