Tsütoplasmaatilise membraaniga seotud ülekandjad kujutavad endast vastavaid valkusid, mida nimetatakse permeaasideks. On teada kahte tüüpi lahustunud ainete ülekande protsesse, mida teostavad permeaasid. Esimene tüüp ehk kergendatud (lihtne) difusioon. Selle protsessi liikumapanevaks jõuks on (mingi) aine kontsentratsiooni erinevus membraani sisemisel ja välimisel poolel. Teist permeaasidega ainete transporti nimetatakse aktiivseks ülekandeks. Siin lahustunud ained kantakse mikroorganismide rakku vastu kontsentratsiooni gradienti. Selline transport vajab energiat, mille allikaks on harilikult ATP ning selle peamine osa moodustub hingamise või käärimise protsessil mesosoomides ja tsütoplasmaatilises membraanis. Energiaallikate puudumisel aine tungimist tsütoplasmasse ei toimu.
glükoosi, on cAMP süntees inhibeeritud. Glükoosi-spetsiifiline permeaas EIIGlc koosneb kolmest domäänist IIA, IIB ja IIC. Regulatsiooni seisukohalt on keskse tähtsusega EIIAGlc. EIIAGlc, kui ta on fosforüleerimata (fosforüülrühm on üle kantud glükoosile), seondub ja inhibeerib teiste C-allikate permeaasid (laktoosi, melibioosi, maltoosi permeaasid ning glütserooli kinaasi). Fosforüleeritud vorm ei seondu nende permeaasidega, kuid aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja rakkudes sünteesitakse cAMP-d. Glükoosi olemasolul bakterite kasvukeskkonnas on EIIA Glc fosforüleerimata, adenülaadi tsüklaasi ei aktiveerita ning inhibeeritud on ka laktoosi permeaas. Kuna laktoosi permeaas on inaktiivne, ei saa laktoos rakku ning rakus ei saa tekkida laktoosi operoni induktormolekuli allolaktoosi, mis pärsiks repressori seondumise operoni operaatoralale
cAMP süntees inhibeeritud. Glükoosi-spetsiifiline permeaas EIIGlc koosneb kolmest domäänist IIA, IIB ja IIC. Regulatsiooni seisukohalt on keskse tähtsusega EIIA Glc (osades õpikutes ja varasemas kirjanduses on seda tähistatud ka kui III Glc). EIIAGlc, kui ta on fosforüleerimata (fosforüülrühm on üle kantud glükoosile), seondub ja inhibeerib teiste C-allikate permeaasid (laktoosi, melibioosi, maltoosi permeaasid ning glütserooli kinaasi). Fosforüleeritud vorm ei seondu nende permeaasidega, kuid aktiveerib adenülaadi tsüklaasi. ja rakkudes sünteesitakse cAMP-d. Glükoosi olemasolul bakterite kasvukeskkonnas on EIIA Glc fosforüleerimata, adenülaadi tsüklaasi ei aktiveerita ning inhibeeritud on ka laktoosi permeaas. Kuna laktoosi permeaas on inaktiivne, ei saa laktoos rakku ning rakus ei saa tekkida laktoosi operoni induktormolekuli allolaktoosi, mis pärsiks repressori seondumise operoni operaatoralale. Sellist kontrollmehhanismi nimetatakse induktori välistamiseks
annaabi.ee 
