Selle tulemusena muutub raku sisetalitus vastavalt väliskeskkonna muutustele. · Passiivseks transpordiks: osmoos ja difusioon. · Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani kaudu, kus lahusti liigub madalama kontsentratsiooni keskkonnast kõrgema lahusti poole. Selliselt saavad läbida vesi, gaasid, etanool. · Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. Aine liigub sealt kus teda on palju, sinna kus teda on vähem. · Membraan on permeaabel (vett läbilaskev) ainult vee-, mitte aga glükoosi molekulidele. See lahus, mis omab kõrgemat glükoosi kontsentratsiooni, on hüpertooniline. Lahus, mis on aga madalama glükoosi kontsentratsiooniga on hüpotooniline. Vesi hakkab liikuma läbi membraani selles suunas, kus on hüpertooniline lahus. Liikumine toimub seni, kuni konsentratsioonid on võrdsed. · Mõned osakesed läbivad rakumemberaani fagotsütooniliselt. See
Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja spoistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infi mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP) 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka
Seega kloroplasti ribosoomid mängivad suhteliselt suuremat rolli valgu ainevahetuses kui mitokondri ribosoomid. Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA poolt, sünteesitakse tsütoplasmaatilistel ribosoomidel ning imporditakse organelli. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid
Seega kloroplasti ribosoomid mängivad suhteliselt suuremat rolli valgu ainevahetuses kui mitokondri ribosoomid. Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA poolt, sünteesitakse tsütoplasmaatilistel ribosoomidel ning imporditakse organelli. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid
Elektronide ülekanne tülakoidide membraanis: fotosüsteem II ja I. Fotosüsteemi antenni kompleks ja fotokeemilise reaktsiooni keskus. Resonantne energia ülekanne antenni kompleksis. Elektronide saamine ja transport fotokeemilise reaktsiooni keskus. ATP süntees. Pimedusreaktsioon kloroplasti stroomas. Süsiniku sidumise tsükkel. C3 ja C4 taimed. CO2 fikseerimine ja fotorespiratsioon. Kloroplast Kloroplastidel on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.
ühtlustumiseni. Difusioonil põhineb aine passiivne transport läbi membraani. Lahustes ja gaasides liiguvad aatomid ja molekulid vabalt, kontsentratsiooni erinevused tasandatakse difusiooni teel. Vesilahustes on difusioon väikeste vahemaade korral enamike molekulide puhul tähtsaim vahetusprotsess. Sama kehtib ka raku kohta seni, kuni difusiooni ei takista membraanid. Vesi ja lahustunud gaasid, samuti lipiidlahustuvad ained difundeeruvad läbi membraani vabalt. Siiski ei ole plasmamembraan permeaabel mitte ainult nendele ainetele, vaid läbi selle difundeeruvad ka ioonid, aminohapped, suhkrud, nukleotiidid. Need ained läbivad membraani pooride kaudu, mille moodustavad membraanis paiknevad transportvalgud. Difundeeruva aine mass ajas on võrdeline kihi pindala ning ainete sisalduste vahega lähte- ja lõppkohas ning pöördvõrdeline kihi paksusega.
annaabi.ee 
