Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Tserimeetria Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -;
Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Kaaliumpermanganaadi ja tseerium (IV) lahuste võrdlus: Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl, Ce(IV)-ga võimalik; Ce(IV)- lahuse saab valmistada otse reaktiivist; Permanganaat on odavam; Ce(IV) moodustab sademeid lahustes, mis on happe suhtes väiksema kontsentratsiooniga kui 0,1M. Permanganomeetria- Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Happeline : MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4 H2O lilla värvitu Neutraalne: MnO4 - + 3e- + 2H2O = MnO2 + 4 OH Aluseline: MnO4 - + e- = MnO4 2- Tserimeetria- Titrant: Ce (IV) soolade lahused
indikaatorina. _ Jood moodustab tärklisega intensiivse sinise kompleksi. _ Joodi saab näiteks tiosulfaadi (S2O32-) abil jodiidiks redutseerida. Kui kogu jood on reageerinud, siis kaob ka lahuse sinine värv. _ Tavaliselt on joodi muutumine jodiidiks viimane aste reaktsioonide jadas. _ Esimeste reaktsioonide käigus viiakse uuritava aine (tundmatu) kogus vastavusse joodi teadaoleva Kogusega Permanganomeetriline tiitrimine: permanganomeetria Mõõtelahuseks on kaaliumpermanganaadi lahus 6 Redokstiitrimise näide _ Üheks redokstiitrimise näiteks on jodomeetria: joodi lahusele redutseerija lisamine kasutades tärklist indikaatorina. _ Jood moodustab tärklisega intensiivse sinise kompleksi. _ Joodi saab näiteks tiosulfaadi (S2O32-) abil jodiidiks redutseerida. Kui kogu jood on reageerinud, siis kaob ka lahuse sinine värv. _ Tavaliselt on joodi muutumine jodiidiks viimane aste reaktsioonide jadas.
joodiks hapenduda. · Joodi liigset eraldusmist happelises keskkonnas soodustavad hele valgus ja vask(I)ioonide katalüütiline toime. · Tiosulfaadiga tiitrides tuleb hästi segada, algusest peale, sest muidu võib ta happe toimel laguneda. · Kui kasutatav kaaliumjodiid sisaldab kaaliumjodaati, siis hapendajate määramisel tekib plussiviga, kuna happelises keskkonnas vabaneb jodaadisisaldusele ekvivalentne hulk joodi. 59. Oksüdeerijate standardlahused. 60. Permanganomeetria (titrant, kasutamine). Titrant KMnO4 , reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas, kuna siis on MnO4- oksüdeerija võimed suurimad. 4- + - 2+ MnO + 8H + 5e Mn + 4H2O E= 1,54V Kasutamine · Vesinikülihapend; · Naatriumnitrit (antioksüdant) Na2NO2; · Orgaaniliste hapete määramine (sidrunhape, õunhape, viinhape). 61. Tserimeetria (titrant, kasutamine). Titrant tseerium 2+/3+ soolad. Kasutamine 62. Redokstiitrimiste kasutamine.
annaabi.ee 
