rauasulam. Valgemalmis on süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi kujul. Hall malmis on süsinik vabas olekus grafiidina. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega (plastsem aga nõrgem); b) valge tempermalm – perliitstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (nt rauamaagiga)(tugevam, aga vähem plastsem) Terased – raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku 0,05...2,14%. Terasesulatuse meetodid: Konvertermeetod – sulatus teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega. Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega.
Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. T langedes väheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C ümberjaotumine. A allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A isotermilise muutuse diagramm (TTT d.) koordinaatides muuteT T – aeg t, logaritmiline ajaskaala. Perliitmuutus saab toimuda tasakaalukorras: >650˚C, mida tagab aegane jahutamine (<1˚C/min), perliitstruktuuriga teras on plastne, väikese kõvaduse ja tugevusega. Jahutuskiiruse ↑ v~5˚C/s muutub A sorbiidiks T=650…600˚C korral, suurema kõvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit
plastsusega ja habras). 2. Ferriitmalm (ferritic cast iron) - mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida
Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmist valandeid lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse: a) Musta südamega ehk must tempermalm, mis on põhiliselt ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm); b) Valge südamega ehk valge tempermalm, mis on põhiliselt perliitstruktuuriga ja saadakse oksüdeeruvas keskkonnas (rauamaak vm) lõõmutamisel (süsinikärastuslõõmutatud tempermalm). EN 1562 järgi on musta tempermalmi tähis GJMB (B – black) ja valge tempermalmi tähis GJMW (W – white), mille järel näidatakse tempermalmi tõmbetugevus ja on suhteline pikenemine samuti nagu keragrafiitmalmidel, näiteks EN-GJMB-700-2 on must tempermalm, mille Rm = 700 N/ mm 2 ja A = 2%. EN-GJMW on valge tempermalm, mille Rm = 360 mm 2 ja A = 12%.
habras) 2. Feriitmalm, mille struktuur koosneb feriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kui suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Üldjuhul esineb kõrvuti perliidiga struktuuris ka ferriit. 8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus - Voolavus- ja tugevuspiir, väsimus- ja roometugevus;
annaabi.ee 
