Selle baas. 3). Keemilise ühendi faasidiagramm. 4). Mehaanilised segud Fe-C sulameis. · Ledeburiit (Le): L=A+T (1147-727C) ja L=F+T (alla 727C); C-sisaldus 4,3%. · Perliit (P): P=F+T (tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727C); C-sisaldus 0,8% · Beiniit (B): B=F+T (tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400-500C); C-sisaldus 0,8% 5). Perliitmuutus (muutuse skeem, T, 0C)? A->(F+T)P; T=727C, C%=0,8 6). Üleeutektmalm, struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur Le+T Le tekib temp-il 1147C ja T temp-il alates 1147C 7). Kahjulikud elemendid terastes? Väävel S (kuni 0,035-0,06%) (tekitab kuumhaprust) ja fosfor P (kuni 0,025-0,045%) (tekitab külmhaprust). 8). Malmide liigitus sõltuvalt C-sisaldusest? · Alaeutektmalmid (2,14-4,3%) · Eutektmalmid (4,3%) · Üleeutektmalmid (>4,3%). 9). Sulamite liigitus TT põhjal?
Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamiks Variant 4 1. H 12 K=12; n=12*1/2+ 2*1/2+ 3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.(eutektne!!!) Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400...500C 5. Perliitmuutus on austeniidi lagunemise protsess F ja T-ks (A->F+T) Le- tekib temp 1147C. T-tekib vedelfaasist jahtumisel alla solidusjoont. 6. C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7. Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8. alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9. a)sulamid mida termotöötlusega ei
difusiooni teel. Väikese soojusjuhtivusega terase korral kasutatakse astmelist kuumutust, kaardumise vältimiseks peab peeni pikki detaile ja õhukesi plaate kuumutama püstasendis. 14. Struktuurimuutused terase jahutamisel Austeniit võib: a)laguneda perliidiks, b) muutuda martensiidiks (süsinikuga üleküllastunud ferriit), c) säilida alajahtunud austeniidina Perliitmuutus seisneb raus polümorfses muutumises Fe γ-Feα ning A-s oleva C ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. T langedes väheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C ümberjaotumine. A allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A isotermilise muutuse diagramm (TTT d.) koordinaatides muuteT T – aeg t, logaritmiline ajaskaala. Perliitmuutus
12.Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamika. 4.variant 1.H 12 K=12 n=2*1/2+3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib A lagunemisel alajahtumisel 400...500C 5.Perliitmuutus on austeniidi lagunemise protsess F ja T-ks (A- >F+T) Le- tekib temp 1147C. T-tekib vedelfaasist jahtumisel alla solidusjoont. 6.C>4,3% Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist tekketemp. 727C 7.Väävel põhjustab kuumhaprust. Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8.alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9
selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC. Beiniit (B) on F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8 %, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC. Martensiit (M) on C üleküllastatud tardlahus α–rauas (Fe α(C) ülek.) maksimaalne C- sisaldus on võrdne lähtefaasi – austeniidi C-sisaldusega. Faasimuutused Fe-C sulamites Perliitmuutus - A lagunemise tulemusena koosneb süsinikteraste tasakaalustruktuur madalatel temperatuuridel eutektoidmuutuse tulemusena F ja T segust, kõrgetel temperatuuridel aga austeniidist. Seega toob temperatuuri muutus alati kaasa ka struktuuri muutusi, kui ületatakse faasipiirid. Beiniitmuutus - alla 500 °C, mil difusiooniprotsessid aeglustuvad, leiab eutektoidmuutus aset beiniitmuutusena.
algab järsk terakasv; Pärilikult jämedateralised ehk jämeteraterased, mille märgatav terakasv algab kohe kuumutamisel üle A C 1 . 7 STRUKTUURIMUUTUSED TERASE JAHUTAMISEL Olenevalt jahutustingimustest ja terase koostisest võib austeniit: 1) Laguneda perliidiks 2) Muutuda martensiidiks 3) Säilida allajahutatud austeniidina Perliitmuutus seisneb: Raua polümorfses muutumises F e γ → F e α ; Austeniidis oleva süsiniku ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. Raua polümorfne muutus toimub seda kiiremini, mida rohkem jahutame alla temperatuuri A 1 (joon PSK). Temperatuuri langedes väheneb aga difusiooni kiirus. Jahtumisel vähesel määral alla A 1 laguneb austeniit aeglaselt
Kuna iga raua aatom kuulub üheaegselt kahele oktaeedrile, siis kõigi oktaeedrite süsinikuga täitumise korral kehtib suhe Fe/C = 3/1. Siit tulenevalt ei ole tsementiidi kristallivõres nihkepindu ja seetõttu on tsementiit habras ja väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikterastes esinevatest faasidest. VAATA RAAMAT LK 75 TABEL - Fe-Fe3C faasidiagramm, RAAMAT LK 76 - faasimuutused rauasüsinikusulameis Perliitmuutus austeniidi lagunemine feriidiks ja tsementiidiks kui ületatakse faasi piirid. Toimub kõrfetel temp. 500-700 kraadi . Toimub difusioon. Perliidi kõvadus tõuseb feriidi lamellide õhenedes. Beiniitmuutus austeniidi lagunemine madalaml temperatuuril kui perliitmuutuses, alla 500 kraadi kui difusiooni protsessid aeglustuvad. Austeniidist eralduva karbiidi tõttu langeb austeniidi C-sisaldus ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit. Tekkivast
annaabi.ee 
