3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras
(0,7...1,2 mm) siledatest või lainelistest metallribadest. Siledad metallribad valmistatakse väga väikese joonpaisumisega sulamist, nt. invarist. Invar on roostevaba teras, mille koostises on 36 % niklit ja 0,2 % süsinikku. Tema joonpaisumise tegur on1,5 × 10 -6 K-1. Lainelised ribad valmistatakse 1,2 mm paksusest roostevabast terasest. Laineline kuju kompenseerib tanki joonpaisumise temperatuuri muutumisel. Membraan on kinnitatud perliidiga täidetud vineerist kastide külge, mis moodustavad esimese soojusisolatsiooni kihi, mille paksus võib olla kuni 200 mm. Esimese isolatsioonikihi välispoolse pinna külge on kinnitatud teine barjäär, mille ehitus on analoogiline esimese barjääri ehitusega. Teine barjäär on samuti kinnitatud perliidiga täidetud vineerkastide külge, mis moodustavad teise isolatsioonikihi. Teist isolatsioonikihti ümbritseb terasest väliskate.
Selles mõttes seisustamise temperatuuri kontroll on teostada palju lihtsam. Lähtudes sellest on tööstuspraktikas kasutusele võetud isotermlõõmutus, mis seisneb terase kuumutamises samamoodi nagu täis- või poollõõmutamisel (üle A 3 või A1 vastavalt) ja kiirel jahutusel temperatuurini, mis on 50 1000C alla temperatuuri A1. Sellel temperatuuril teras hoitakse kuni täie austeniidi lagunemiseni, tavaliselt isotermlõõmutuse tulemusena terases tekib teralise perliidiga struktuur. Võrreldes tavalise lõõmutusega on selline operatsioon ekonoomsem ja hasti kontrollitav. Eriti head tulemused see annab legeerteraste korral. Aeglane jahutus ahjus lõõmutamisel teeb seda operatsiooni madaltootlikuks ja energiakulukaks. Võimaluse korral tuleb asendada seda normaliseerimisega, kus ahi kasutatakse ainult metalli kuumutamiseks, jahutus teostatakse aga õhus, ahjust välaspool.
Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Üldjuhul esineb kõrvuti perliidiga struktuuris ka ferriit. 8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus - Voolavus- ja tugevuspiir, väsimus- ja roometugevus; - Plastus, sitkus Tehnoloogilised - Vormitavus: valatavus, defromeeritavus, lõiketöödeldavus; - Liitevõime: keevitatavus, liimitavus jm Keemilised - Vastupanu oksüdatsioonile - Korrosioonile - Keskkonnamõjudele Muud mittemehaanilised
annaabi.ee 
