Operatiivse ravi eesmärgid Peritoniidi põhjuse likvideerimine Infektsioosse materjali eemaldamine (sh lavaaz) Tüsistuste ärahoidmine (dreenid) Sekundaarse infektsiooni vältimine (säästev operatsioonitehnika) Sepsise kontroll Keskjoone lõige va varane piirdunud peritoniit Proovid bakterikülvide jaoks Kontamineerunud ja nekrootilise materjali eemaldamine, Põhihaiguse ravi Paremad ajutised stoomid Haave mitte sulgeda primaarselt Planeeritud relaparotoomia Peritoneaalne lavaaz > 3l sooja isotoonilist lahust Mitte lisada lahusesse AB Eemaldada kogu vedelik Peritoneaalne drenaaz Ebaefektiivne, oht eksogeenseks kontaminatsiooniks Ei hoia ära abtsesside teket Suletud süsteemid Postoperatiivne ravi Saavutada stabiilne hemodünaamika Vajadusel absitav hingamine, dialüüs Parenteraalne toitmine AB 10-14 päeva Varajane abavajalike kateetrite eemaldamine Dreenide varajane eemaldamine
tupe aplaasia) intrauteriinsed liited - Asherman'i sündroom - osaline või täielik emaka cavumi obliteratsioon seoses põletikuga või emakasiseste protseduuridega (näiteks abort, abrasioon peale sünnitust) intrauteriinne septum emaka väärarengud müoomisõlmed polüübid Peritoneaalne faktor (30-40%) endometrioos 4 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html ektoopiline rasedus ESV (emaksisene vahend) infektsioonid operatsioonid
ravi. Intraabdominaalseid abstsesse moodustavad koejäätmed, bakterid, neutrofiilid, makrofaagid ja eksudatiivne vedelik, mida ümbritseb fibriinkapsel. Infitseerivad bakterid on sarnased sekundaarse peritoniidi tekitajatele, kusjuures peamised on G- pulkbakterid ja anaeroobid. Abstsessi asukoht sõltub infektsiooniallikast ja äravoolu suunast. Anamneesis on enamasti hiljuti kõhukoopa operatsioon, abdominaalne trauma või peritoneaalne sepsis. Abstsess reeglina tekib mitme päeva kuni mitme nädala jooksul peale operatsiooni/traumat/peritoniiti. Kaasneb palavik, isutus ja halb enesetunne, valu abstsessi piirkonnas, võimalik palpeeritav mass, CRV js ESR tõus, leukotsütoos. Subdiafragmaalsed abstsessid võivad anda respiratoorseid sümptomeid ja komplikatsioone: düspnoe, köha, pleuraefusioon, alasagara infiltraadid, atelektaas, pneumoonia. Douglase õõne abstsessi korral
Laparatoomia – kõhuõõnelõikus Oluline anatoomia Kõhuõõs Kõhuõõs piirneb ülevalt (kraniaalselt e peapoolselt) vahelihasega, alt (kaudaalselt e sabapoolselt) vaagnaluudega koos nende lihaste ja vaagnapõhjaga, eest (ventraalselt e kõhtmiselt) eesmise kõhuseinaga ning tagant (dorsaalselt e selgmiselt) lülisamba nimmeosa, ristluu ja tagumise kõhuseinaga. Kõhuõõs jagatakse kaheks suureks ruumiks: kõhukelmeõõs (peritoneaalne ruum) ja väikseks ruumiks väljaspool kõhukelmeõõnt (ekstraperitoneaalne ruum). See ekstraperitoneaalne ruum jaguneb omakorda retroperitoneaalseks ruumiks (retro-: taga), subperitoneaalseks ruumiks (sub-: all) ja preperitoneaalseks ruumiks (pre-: ees). 509 Elundite paiknemine kõhu(kelme)õõnes Kõhukelmeõõnes asuvad seedetrakti elundid, põrn ja väikese vaagna elundid (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“, „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid (seedesüsteem,
annaabi.ee 
