Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele
õhusõit" (1925), "Hiirepere" (1928), "Jahimees Juss" (1937). o Kunstilist taset ei saa pidada kõrgeks, pigem kergekaalulised, mõnikord ka sisuliselt vähe läbi mõeldud, nagu näiteks Jussi lugu, kes tahab metsas kõik loomad maha põmmutada. · Tähelepanuväärne on lasteproosa. Seda on ilmunud eriraamatuina "Taeva-Kääbus" (1922), "Must kukk ja kirju kana" (1935), "Muna" (1938) jt, kuid suurem osa on jäänud perioodikasse. o Proosa ainestik on mitmekesine, sageli on tegemist rahvamuinasjutu laadi ja motive kasutavate muinasjuttudega, kus kõneldakse loomadest. o Kõige rohkem on reaalelust lähtuvaid, kuid fantastikaga põimitud lugusid, kus linnud, loomad või seemed on personifitseeritud. o Enamasti on jutukestel õpetlik iva. Lood panevad lapse mõtlema ja järeldama, küsima ja kaaluma, mis on hea ja mis halb.
raha jätkus endiselt väga juhuslikult ning mängupõrguhaigus kestis. Töö käigus romaan autorile ei meeldinud vahest ka seetõttu, et viimased aastad oli Dostojevski kirjutanud nii-öelda tagaaetuna ja poognate arv võis talle olla tähtsam kui käsitluse lakooniline põhjalikkus. Probleem ise headuse alge ja selle püsimine ning kurjuse toime eeldab põhjalikkust, kuid kes oskab tolleaegsesse Vene perioodikasse süveneda, märkab üsna kiiresti: pärast 1861. aastat elas Venemaa väga reportaazlikult. Romaan ise pole eriti suur, ühekõiteline. Ilmus aastal 1868-1872, seda peetakse paljude poolt psühholoogilise analüüsi seisukohalt üheks parimaks Dostojevski loomingus. Siin tahab autor oma sõnade järgi esitada tõeliselt head ja kõrget inimest. Peategelaseks on ,,idioot", noor vürst Moskin. (A.Meissaar 1935:14).
annaabi.ee 
