südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme 20. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri kopsutüvega. Kapillaarides voolavat verd eraldab
erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme. Veresooned veri voolab organismis ringivalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa: 1) väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist, ja 2) suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal
südames erilaadsed lihasekiud, mis on kohanenud erutuslaine edasijuhtimiseks südamekodadest tipu suunas ja mis on omavahel koondunud südame erutusjuhtesüsteemi moodustavateks sõlmjateks või kimpjateks moodustiteks. Erutusjuhtesüsteemi tõttu jätkab süda töötamist ka siis, kui ta seos südant innerveeriva uitnärvi ja kiirendajanärviga on katkenud. Südamepaun süda on sopistunud analoogiliselt kopsude serooskestalisse kotti, mida nim. südamepaunaks ehk perikardiks. Südamepaun jaguneb välimiseks ja sisemiseks seroosseks perikardiks. Südamepauna katab väliselt rinnakelme 21. Veresooned mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri kopsutüvega
kopsutüveklapp. Aordi algusosast algavad kaks südant toitvat pärgarterit. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast e. müokardist, mis on väljastpoolt kaetud epikardiga ning seestpoolt endokardiga. Kodade ja vatsakeste müokard on omavahel seotud vaid sidekoega ning lihaseline side puudub v.a. atrioventrikulaarkimp, mis kuulub südame erutusjuhtesüsteemi. Süda on analoogselt kopsudele sopistunud serooskestalisse kotti, mida nim südamepaunaks e. perikardiks. 44. Suur ja väike vereringe Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub veri hapnikuga ning suure vereringe kapillaaristiku kaudu toimub kogu organismi varustamine hapniku ja toitainetega ning ka lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis jagunedes kaheks kopsuarteriks suunduvad vastavalt paremasse ja vasakusse kopsu. Kopsualveoolides hapnikuga rikastunud e
annaabi.ee 
