Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost
-228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga sisaldades väikese osana tahket metaani ja vingugaasi. Arvatavasti koosneb Pluuto atmosfäär peamiselt lämmastikust, koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga, kuid täpsed andmed ei ole teada. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluuto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud. 16. Uraan koosneb peamiselt erinevatest jäädest ja umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid
Pluuto Oma nime on Pluuto saanud Vana- Rooma allmaailmajumala Pluuto (Kreekas- Hades) järgi. Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev.Pluutol on ka üks kaaslane Charon. Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Asteroidid Asteroidid on märksa suuremad kivi-või rauatükid, mis enamasti tiirlevad ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahele jäävas laias ribas. Seda riba nimetataksegi asteroidide vööks.Asteroide endid kutsutakse sageli ka miniplannetideks.
(tahket) metaani ja vingugaasi. Pluto pinna tumedate alade koostis on teadmata, kuid seal võivad toimuda kosmiliste kiirte poolt juhitud fotokeemilised reaktsioonid. Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks. Pluuto kõige iseloomulikum erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Andmeid Pluutost: · raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust) · mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust Kokkuvõte
annaabi.ee 
