Väga hea näide on ka vererõhk: emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. Näiteks: “Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb", ütlevad paljud. Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Ohuolukorras tõmbuvad kõik siseorganid kokku, seejärel pressitakse veri perifreeriasse, lihastesse, et anda neile võimsust juurde. Aju suured poolkerad lülitatakse välja ja selleks, et reageerida võimalikult kiiresti, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju. Reageerimiseks pole mõelda vaja, piisab impulssidest. Sega juhindud ma hirmu korral emotsioonidest ja reaktsioonidest, mitte mõistusest.Emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene ja enamik füüsilise keha haigusi on põhjustatud emotsioonidest. Kroonilised emotsioonid
Keskmiselt ohverdatakse esivanematele regulaarselt 2 korda kuus. Oluline rituaal pulmatseremooniass on pruudi tutvustamine esivanematele. Samas pruudi ja peigmehe pulmaeelset seksuaalsuhtet tõlgendatakse lugupidamatusse esivanemate suhtes. Jumalaga on hiinlasel suhted vastastikuse abi printsiibil. Kui jumal ei aidanud, võidi minna uue jumala juurde. Jumalat võidi karistada hooletu ja ükskõikse suhtumise eest inimesse, mis väljendus jumalakuju nuhtlemises või kaugesse perifreeriasse saatmisega. Kõige tähtsamad jumalad on Taevaaluse jumalad ehk hiinlase moraali valvurid. Kõige tähtsamad jumalad või teisisõnu pühakud on Hiinas Konfutsius, Laoz ja Buddha. Hiina imperaatori kultusele omane värvide ja arvude sümboolika on järgmine. Sinine värv sümboliseerib Taevatemplit, 9-astmelise ehk kõrgeima 9-Yang'i tunnus. Kollane värv tähistab Maatemplit, 8-astmeline Yin'i tunnus. Püha tegevused Hiinas on maaviljelus ja siidikudumine
Siin mängib kaasa ka see, et see saab varjutatud olema omaaegsest kirjanduspoliitilisest rähklemisest. 5. (vana) rahvusromantika Haava jt kirjanduslikud jõujooned määravaks ei saa Kõige olulisemaks kujuneb uusromantiline suur laine, mis hakkab omakorda enda alla mahutama teatavaid allvõimalusi. See on stiil, mida proovivad 1920ndatel peaaegu kõik eesti luuletajad. Guistav Suits Ernst Enno ja Ridala tõmbusid perifreeriasse, nende 1920-30ndate loomingust osa trükitakse, aga mitte kõik. Suur osa tekste avaldatakse hiljem. Ridala hakkab uut Kalevipoega kirjutama. Mida see Ridala arhiiv veel endas peidab, seda näitab aeg! Johannes Barbarus (Vares) 1920-30ndate modernismi kõige tõsiseltvõetavam juht, ta ei kaldu eksperimentaalsest vaimust päris kunagi kõrvale. Barbarus innustus abstraktsest kunstist, tal on ilmseid taotlusi ka neid abstraktseid kategooriad üle kanda kirjandusse. Abstraktsus on sotsiaalsel