aastaseks saamist (kõik kassid võiksid sama kaua elada, mis?). Kasside normaalne kehatemperatuur on 40° C, kõrgem kui inimestel. Kassid näevad värviliselt, kuid on punarohepimedad ehk teisisõnu punast näevad rohelisena ja vastupidi. Kassid ei näe eriti detailselt, nende ees seisev inimene võib paista natuke hägusena. Kasside öönägemine on suurepärane, nad vajavad nägemiseks ainult 1/6 valgusest, mida inimesed vajavad. Kassid näevad umbes 37 meetri kaugusele, nende periferaalne nägemine on 285°. Sündides kassipojad ei näe ega kuule. Silmad lähevad neil lahti 5-päevaselt, kuulmine ja nägemine arenevad umbes 2 nädalat. Kõndima hakkavad 20 päevaselt. Kass suudab teha üle 100 erineva häälitsuse, koerad vaevalt üle kümne. Kassi kõrv liigub 180° ulatuses. Kõrvas on 30 lihast, nad kasutavad 12 või rohkem lihast kõrva liigutamiseks. Kassid on kõige rohkem magavad imetajad. Nad magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas.
hukkuvad apoptoosi tagajärjel. Kuna tüümuse MHC I ja II molekulid esitlevad kehaomaseid antigeene tagatakse niimoodi tolerantsus enda antigeenide suhtes. Antigeeni esitlus tüümuses on tolerantsi tekkimise eeltingimus. · Tolerants on antigeeni suhtes õpitud ja spetsiifiline taluvus. · Tsentraalne tolerants tekib lümfotsüütide arengu käigus tüümuses ja luuüdis, kus toimub autoreaktiivsete T ja B rakkude negatiivne selektsioon ja klonaalne kõrvaldamine. · Periferaalne tolerants tekib perifeerias, peale T ja B rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Tolerantsi kadumise põhjusteks on:
tolerantsus enda antigeenide suhtes. Täpne protsess pole teada Transkriptsiooni faktor AIRE vastutab perifeersete antigeenide presentatsiooni eest tüümuses. Antigeeni esitlus tüümuses on tolerantsi tekkimise eeltingimus. Tolerants on antigeeni suhtes õpitud ja spetsiifiline taluvus. Tsentraalne tolerants tekib lümfotsüütide arengu käigus tüümuses ja luuüdis kus toimub autoreaktiivsete T ja B rakkude negatiivne selektsioon ja klonaalne kõrvaldamine. Periferaalne tolerants tekib perifeerias, peale T ja B rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: Uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, viirusinfektsiooni tagajärjel
- Meeleorganite vastus sõltub sellest kui tugev oli stiimul Silmade liikumine – tajumiseks hädavajalik - Kuhu me ei vaata seda me ei näe - Valgus peab langema kindlale alale, silmi peab liigutama et igale poole näha - Sakaadid – hüpped, vajalikud selleks et tekiks pidev stimulatsioon silma põhjas - Kui pilt on kogu aeg paigal siis rakud ei võta enam infot vastu ja jääb hall pind - Lähivaatlus -foveaalne ala, kaugem – pära-foveaalne, kauge – periferaalne Pupilli diameeter – kognitiivse pingutuse (mitte nägemise) mõõt. Ajalised ja ruumilised vastastoimed - Liikuv objekt lokaliseeritakse tema tegelikust asukohast ettepoole - Objekt mis ilmub nõuab tajumiseks aega Kiired ja aeglased tajuprotsessid Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. III LOENG Aktsioonipotentsiaal tekib kui … Vahetu ja vahendatud taju
annaabi.ee 
