Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
Random andmete kirjutamine cache'i write-through korraga muutused cache's & põhimälus (486) write-back põhimälu update'itakse cache'i bloki asendamisel (Pentium) kogumassotsiatiivne vahemälu n cache segmenti on järjestikku ühendet. Hit ühes = NO hit teistes. L1 inside CPU: Instruction Cache (16KB) + Data Cache (64KB) L2 outside CPU: 0.5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB Printerid Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile.
andmed kopeerida ja andmete mahu ning naasta siis muude protsesside täitmisele. Kui DMA kontroller teostab andmevahetuse saadab ta katkestuse protsessorile. Seadmed saavad juurdepääsu ressurssidele läbi kontrolleri, millele on määratud oma IRQ, I/O ja DMA aadressid. Andmevahetus protsessori ja perifeeriaseadmete vahel toimub sünkroonse või asünkroonse andmevahetuse põhimõttel. Sünkroonse andmevahetuse korral juhib andmevahetust protsessor ning perifeeriaseade töötab sünkroonselt taktigeneraatoriga. Enamik perifeeriaseadmeid töötab autonoomselt ning pole sünkroniseeritud arvuti või mikrokontrolleri taktigeneraatoriga. 1.2.3 Mälu hierarhia Arvutisüsteemis on tavaliselt mitut tüüpi mälusid, mis moodustavad omamoodi mälude hierarhia.Seda võiks ette kujutada püramiidina. Kõrgema taseme mälud on kiiremad, väiksemad ja kallimad. Alamate tasemete mälud on aeglasemad, suuremad ja odavamad. Alama taseme mäludeks
teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus - nimelt aritmeetika- loogikaseade ehk ALU (Arithmetical and Logical Unit). Eri protsessoritel on üldiselt erinev tehete hulk ja valik, kuid tavaliselt hõlmab see aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). 40.Printer ja värvitrükk. Printer - Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. maatriksprinter (Dot matrix printer) (Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Näit. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi ja 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi
writeback põhimälu update'itakse cache'i bloki asendamisel (Pentium) kogumassotsiatiivne vahemälu n cache segmenti on järjestikku ühendet. Hit ühes = NO hit teistes. Kompromiss directmapped ja täielikult associative cache vahel. Vahemälu tasemed: L1 inside CPU: Instruction Cache (16KB) + Data Cache (64KB) L2 outside CPU, tavaliselt segamini andmed ja käsud: 0.5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB PRINTERID Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Võib oma tööpõhimõtte järgi suuresti jaotada kaheks: löögiga printerid Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi (tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidasja millega teostatakse löök. maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja
annaabi.ee 
