sobiv taimede kasvatamiseks. Sellise aatrium-peristüüli tüüpi elumaja siseõu kaunistati skulptuuride, ilupõõsaste ja lilledega. Kasutati potitaimi ja sealt ei puudunud ka vesi. Õue ümbritseva galerii seinad olid kaunistatud seinamaalidega või kujundatud taimemotiividega. Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati ühiskondlike hoonete (teatrite jne) ümber olevatele väljakutele ja olid väga erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende
buduaar ja salong. o Välditi sambaid, paraadtreppe o Kõrged, valgusküllased ja ümarad prantsuse aknad. o Seinad kaetud peeglite ja paneelidega, mille raamistusest hargnevad õrnad lilledest, oksakestest, lehtedest kaunistused. Seinapaneelidel kujutati rippuvaid vanikud ehk girlande ja embleeme. o Kristalllühtrid. o Treljaazi element iseloomulik rokokoole. Ka aiakujunduses rohkelt treljaazina kujundatud pergolaid, lavakujundused pergola laadis o Tihtipeale esemed ja ornamendid asümmeetrilised (näiteks seinalühtrid ehk braad). o Eluruumid tuuakse ka esimesele korrusele o Ukseraamid hajuvad ja seinad lähevad sujuvalt üle lagedeks. Nurgad on kumerad ja ei kasutata sirgeid jooni o Sisekujundus on rõhutatud ning miski ei viita väliskujundusele. o Väliselt arhitektuuris kaob fassaadi hierarhia ning alumine ja ülemine korrus sarnanevad.
Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid - mirdist, pukspuust, loorberist. Kasvatati mitmesuguseid lilli nagu liiliaid, iiriseid, sibullilli, moone, rukkililli, kannikesi, sõrmkübaralilli, gladioole, jasmiine, lavendlit ja roose, samuti akantust. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Sammaste vahel rippusid vanikud luuderohuga. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Tagumises aias, mida leidus ainult suuremate elamute juures, kasvatati mitmesuguseid puid (nn viridarium): viljapuid (õun, pirn, granaatõun, kirss, virsik,
annaabi.ee 
