Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Kura, kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on tuntud paljudes kultuurides võib eeldada et ka eesti folklooris oli kurat enne ristiusku.Kural on ka muda ja roojuse tähendus Pergel/ pärgel on seotud piksejumal Perkonsiga Kuradi hirm kuke ja hundi ees ei ole seletatav ristiusuga Setu kultuuris Toonela Äijo allilma isandana on samuti kuradi prototüüp. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
Selle tarvis oli ta sinna juba suure hulga kivimürakaid kokku tassinud. Kivid seisavad veel praegu seal, nende lähedal olla tihti viirastust nähtud ning nende all seista suured varandused peidus. Ka seda suurt kivi, mis Martna kiriku tee ääres karjasmaal seisab, tahtnud vana Kuri linnaehituse paigale tirida, aga et kivi alumine ots väga sügavaste maa sisse ulatanud, ei saanud ta ülestõstmisega nii ruttu hakkama, ning enne kui ta kiviga kohale jõudis, laulis kukk. Vana Pergel visanud kivi vastu maad, pannud putked mängima ja Kuradi linn jäi tänapäevani ehitamata. Päästetud hing Üks vanaldane kindral oli vaeseks jäenud ja elas oma kahe tütrega, kelledest teine väga ilus neiu oli, suures puuduses. Kord läks ta jahile, aga et ta midagi ei saanud, siis tegi ta lõkke üles ja hakkas ennast soojendama. Korraga ilmus üks kole must mees ta ette ja lubas teda puudusest päästa, kui ta tõutaks, et ta 30ne aasta pärast ennast tema omaks tahab anda.
Aga sulase jutu järgi oli võõras ratsaline kõrget kasvu, uhke näo«ja pikkade ruugete «kihvadega » mõisniku riides mees olnud -- märgid, mis lühikese, kidura ja tedretähelise rätsepa kohta sugugi passida ei tahtnud. «Kas see ei olnud vahest seesama junkur, kes komtuuriga kaasas oli, kui'Priidu ara viidi?» küsis sepp. «Vaat, vaat, nüüd tuleb meelde, kus ma ta nägu enne olin näinud,» vastas sulane kogu näoga naeratades. «Seesama, pagan, neh, just seesama, nagu ta on. Pergel teab, kuklas inimese mälestus vahel nii segaseks läheb.» «Siis ei ole keegi muu kui komtuuri vennapoeg ja nimekaim Goswin Herike Maie röövija,» ütles sepp tumeda häälega. Krõõda näost oli võimatu aru saada, kas kuuldud uudis teda rõõmustas või kurvastas, aga ta tunnistas ennast nüüd alles surmani väsinuks, jättis jälgede otsimise meeste hooleks ja tuikus koju. Mehed hakkasid hobuste jälgi taga ajama. Need läksid esiotsa Viljandi poole ja pöördusid