haiglatele jne. Briti antropoloog Victor Turner tõstis oma uurimuse keskpunkti draama (näidendi) ehk stsenaariumi. Tema sotsiaalsed draamad toimuvad ühiskonna kõigil tasanditel riigist kuni perekonnani: need saavad alguse konfliktist, millega toimetulekuks võetakse kasutusele ritualiseeritud vormid, ning kui meetmed on edukad, siis rebend terveneb ning toimub leppimine, kui aga mitte, siis lõppeb konflikt lõhenemisega. Turneri kõrval on praegusaja pöördumised performatiivsuse poole saanud antropoloogiast teisigi mõjutusi, eelkõige erinevatest rituaaliteooriatest. Rituaali mõistele, mis lühidalt öeldes tegeleb tavaelust eraldatud sfääriga, pakub 1950. aastate teisel poolel Milton Singeri käibele toodud „kultuurietendus“ (cultural performance). Kaljundi mainib siinkohal ära Clifford Geertzi, kes ei otsinud performatiivsust ainult erakordsetest, vaid ka väga rutiinsetest olukordadest ning leidis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on
Teatrimärk on mobiilne – ei pea tähistama sedasama, mis antud objekt reaalses maailmas; polüfunktsionaalne –muudab mängu käigus oma tähendust. Kood – märkide kasutamise reeglistik: esmased kultuurikoodid – elukogemus ja igapäevased käitusmisnormid, nt riietus ja žestid; Teisesed kultuurikoodid – kultuurikogemus, kirjandus, kunst, mütoloogia jne Fenomenoloogilise analüüsi objektid: atmosfäär, kehalisus (sh kohalolu), sündmuslikkus Performatiivsuse esteetika uuringud: Uuritakse etendust kui sündmust, protsessi, Etendus on ainukordne ja kordumatu, sündmuses osaleja on ka vaataja Geneetiline analüüs - Pööratakse tähelepanu lavastuse terviklikule loomisprotsessile ja arengule etenduste mängimise käigus. Interkultuuriline teater :erinevatest kultuuridest pärit materjalidesegamine ja koosesitamine ühes lavastuses Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine.
Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu]) perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale kõneleja). Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub ,,lubavate performatiivide" (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus. Olles hüüdlause, millel on performatiivi tunnused, on ,,KOMMARID AHJU!" pigem kirjeldatav kui perlokutiivne (mitte üksnes lokutiivne) kõneakt, mille üldtunnuste hulka kuuluvad niisugune veenmine, hirmutamine, valgustamine, innustamine, mille eesmärk on tegelik sotsiaalne mõju ehk käitumuslik tulem. Suhtlusaktid e