Trell-perforaator on universaalne seadeldis, millega saab nii puurida kui ka lõhkuda. Selleks tuleb vaid otsikuid vahetada. Tähtsaimaks tunnussuuruseks on kindlasti võimsus ehk kui tugevasti masin suudab väristada, et lõhutav objekt laguneks. Põhilisteks tunnusparameetriteks on löögi energia ning sagedus. Perforaatoritega on võimalik teha avasid alates mõne cm sügavusest materjalides kõvadusega 40...50 MPa kuni 2000...4000 mm sügavusteni kõvadusega 200 MPa. Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks. Elektromehaanilised perforaatorid. Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg. Raskemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu. Rasketel perforaatoritel massiga 30...35 kg kasutatakse asünkroonmootorit. Ehitus: Koosneb korpusest,
käitatavatest pumbajaamadest. Masinate tüübistik: tambitsad pinnaste ja muude ehitusmaterjalide tihendamiseks; puurmasinad postide paigaldamiseks ja teemantpuurimiseks; piikvasarad külmunud pinnaste, betooni, tellismüüritiste jne lõhkumiseks; hüdrovasarad nõelfiltrite nõelte süvistamiseks; hüdrauliline käsiramm kuni 96mm postide süvistamiseks; hüdrauliline postide väljatõmbaja Lk=200mm; F=10 t; ketaslõikurid terase, betooni, kivimaterjali jne lõikamiseks; perforaatorid avade puurimiseks lõhkelaengute alla lõhkamistöödel; süvapumbad veekogude või kanalisatsiooni trasside puhastamiseks; hüdrauliline pumbajaam diiselmootoriga. 8. Motoriseeritud käsimasinad ja nende kasutusvaldkonnad. Motoriseeritud käsimasinad on varustatud individuaalse väikeselitraažilise sisepõlemismootoriga. Vastavalt masina kasutusvaldkonnale ja vajalikule võimsusele kasut enamikel juhtudel käsitsikäivitusega õhkjahutusega kahetaktilisi bensiinimootoreid
Perforaator Kasutatakse põhiliselt erineva diameetri ning sügavusega avade moodustamiseks mitmesuguse kõvadusega materjalidesse. Mõned mudelid võivad töötada haamri või puuri reziimis. Selleks on neil löögi ja pööramismehhanismid. Põhilisteks tunnusparameetriteks on löögi energia ning sagedus. Perforaatoritega on võimalik teha avasid alates mõne cm sügavusest materjalides kõvadusega 40...50 MPa kuni 2000...4000 mm sügavusteni kõvadusega 200 MPa. Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg. Raskemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu. Rasketel perforaatoritel massiga 30... 35 kg kasutatakse asünkroonmootorit.
annaabi.ee 
