intransitiivsusest. 23. Jagatud ergatiivsus Ergatiivsüsteem esineb eri ajavormides. Selle all mõeldakse sellist nähtust, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeelte süsteemis. Ergatiivses süsteemis tõstetakse rohkem esile objekt, mitte subjekt (subjekt on muutunud tegevuse tagajärjel). Ergatiivne süsteem tõstab seda muutumist esile, nt gruusia k olevikus on nominatiiv-akusatiivkeeltes ja perfektis absolutiiv-ergatiivkeeltes. Ajavormist lähtuvalt: olevikus nom-akk; mineviku ja lõpetatud tegevuse puhul abs-erg. Teatud mõttes räägime minevikust rääkides sellest, kuidas objektid on saanud muutuse osaliseks, st midagi on olukorras muutnud. Kõik sündmused on minevikus pigem passiivsemad kui olevikus toimuvad (nt Keegi parasjagu tapab lindu VS Keegi tappis linnu). 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt)
sellele, kuidas nende ainuke tuumargument S joondub (aligns) transitiivse lause kahe tuumargumendiga A ja P (st kas S on A või P moodi.) Jagatud ergatiivsus (split ergativity) - nähtus, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeeltes. Kui keeles on jagatud ergatiivsus, mis seostub verbi aja või aspektiga, siis leiame ergatiiv- absolutiiv-süsteemi tüüpiliselt minevikus või perfektis. 11. Sõnajärje tüpoloogia. basic word order? põhiprobleemid: keelte valik, on keeli milles polegi kindlat sõnajärge, võiks nii jagada: a) vaba sõnajärjega keeled b) määratud sõnajärjega keeled tüüpilise järje määramisel on abiks: sünnipärase kõneleja intuitsioon sagedus (kõige usaldusväärsem) markeeritus pragmaatiline neutraalsus 12. Sõnajärje korrelatsioonid. Sõnajärjetüübid: SOV 45% SVO 42% VSO 9%
Verbide muutekategooriatest on kesksel kohal aeg e tempus. Ajasüsteemi kirjelduses kasutatakse sageli kolme ajalist pidepunkti: praegust e kõnehetke, sündmuse toimumise hetke ja viite- e vaatlushetke, millega sündmushetk suhestatakse või mille seisukohast tegevusaega vaadeldakse. Näiteks 1) preesensis e olevikus paiknevad need kolm punkti ajateljel samas kohas, 2) imperfektis on vaatlus- ja sündmushetk samas punktis, aga need eelnevad kõnehetkele; 3) perfektis e täisminevikus on kõne- ja vaatlushetk samas punktis, kuid sündmushetk on varasem, 4) pluskvamperfektis viidatakse kõnehetkele eelnenud vaatlushetkele ja sündmushetk eelneb omakorda sellele. Aspekt - See võib märkida kõneleja vaatepunkti, millest kõnealusele tegevusele lähenetakse. Räägitakse imperfektiivsest (lõpetamatust) või perfektiivsest (lõplikust) aspektist. Imperfektiivse aspekti all saab rääkida
annaabi.ee 
