Kompostimaterjaliks sobivad paljud köögijäätmed: kartuli ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, toidujäägid ja hallitama hakanud leib. Viimane küll patuga pooleks, sest lugupidamisest leiva vastu peaksime seda poest ostma vastavalt söömisvajadusele. Korralikult kuivatatud leivasaia ülejäägid tuleks aga viia näiteks maale vanemavanaisa või peretuttavate loomadele. Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed, banaani ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti. Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit. Sobib varjuline koht Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal
Naine võis olla pärija ja lahutuse algataja. · Eesti vabariigi abieluseadus sätestati 1922. Mees ja naine on seaduse ees võrdsed. Partneri valiku teooria · Freudi teooria mees otsib ema sarnast, tütar isa sarnast. Mida sarnasem isaga/emaga, seda õnnestunum on kooselu. · Sarnasusteooria hästi sobivad ühe pere esimene ja teise pere viimane laps. · Lähedusteooria parter valitakse lähtudes elu- ja töökohast, nt peretuttavate hulgast. · Heterogaamia partnerid on võimalikult erinevad, tasakaalustavad suhet. · Sümbolikasutusteooria keelekasutus. Mees ja naine Psühholoogilised erinevused · Mehed on käitumislaadilt agressiivsemad · Naistel esineb varjatud agressiivsus · Meestel on alati enesehinnang kõrgem, soovivad töötada juhtuval positsioonil · Enesehinnang on madalam, ei taha valida vastutavat ametikohta, sest on vajalik enesekindlus ja agressiivsus
Põhjuseid, miks käitutakse seksuaalselt hälbivalt, on mitmeid. Sellise käitumise taga võib olla naiste vihkamine, identiteedi- ja seksuaalse kuulumise probleemid, paljudel juhtudel kurjategija enda traumad ja seksuaalne väärkohtlemine lapsepõlves. Seksuaalne kurjategija ei tunne oma tegude pärast süüd, vaid pigem häbi (Centerwall 1996: 158). Palju seksuaalsed rünnakud laste suhtes pannakse toime kodus pereliikmete või peretuttavate poolt. Lapsed on sageli segaduses, ei julge juhtunust rääkida. Seksuaalne ahistaja võib kujundada juttu vastavalt oma vajadustele ning see ajab lapse veelgi rohkem segadusse. Laste seksuaalse ahistamise ohjamiseks on oluline teha preventiivset tööd. Lastele tuleb õpetada, mida täiskasvanud tohivad teha ja mida mitte, kujundada lapse eneseväärikust. Selle teema käsitlemine klassis võib olla tundeõrn teema.
6. Sõprussuhete kujunemine. Lapse arengus on tähtsal kohal sõprus. Uurimused on osutanud vajalikkusele eristada laste aktsepteerimist grupis ja sõprade omamist (Lindsey, 2002). Aksepteerimine on pigem positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis kui lapse osalemine kindlas paarisuhtes. Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel ( Ladd, 2005). 3-4-aastasselt hakkavad lapsed huvi üles näitama sõprussuhete vastu. Tavaliselt on esimesed sõbrad kas peretuttavate- või naabrite lapsed. Umbes neljandast eluaastast hakkavad poisid mängima poistega ja tüdrukud tüdrukutega. Tihti saavad sõbrad ka nendest lastest, kellel on ühine emakeel ja kultuuriline taust. Ka leiavad kiiresti ühise keele tegusad ja aktiivsed lapsed. Tüdrukute sõprusringkond on tavaliselt väiksem kui poistel. Selleks, et kaks last saaksid omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas
annaabi.ee 
