“.Või teine näide jutust „Puudutuse hetk”, kus oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme muret ja pärast seda hoidis ta tema käsi. Näide jutust „Juuresoleku hetk“, kui ühel naisel suri isa, kuulis õde oma töötoast karjet. Õde hüppas oma toolilt üles ning lähenes talle. Samas õel polnud aimugi kes ta on kuid, aimas karjatuse põhjal, et midagi hirmast on juhtunud. Õde pani nutvale naisele käe ümber ja läks nuuksuva naisega peretuppa, haarates teel karbi pabertaskurätte. Õde istus naisest ümbert kinni hoides maha ja küsisin tema nime ning päris juhtunu kohta. Miks on „õendushetk” oluline? „Õendushetk“ on oluline selle poolest, et patsientidel on alati vaja õe abi. Alati pole vaja füüsilist abi. Teinekord on vaja hoopiski patsientil psühholoogilist tuge. Patsientidega on vaja suhelda ja temast on vaja õigesti aru saada. Väga tähtis patsientide jaoks, et keegi tugevam inimene on nende
Toa hind: 33 eurot hommikusöögita HINNAD SISALDAVAD HOMMIKUSÖÖKI! Allegrikute toad Allergikute toad on planeeringult samasugused nagu standtoad. Asuvad esimesel korrusel. Ühene tuba (üks inimene kaheses toas) 38,00 eurot Ühene tuba (üks inimene kaheses toas, hommikusöögita) 33,00 EUR Kahene tuba 47, 00 eurot Kahene tuba hommikusöögita 41, 00 EUR HINNAD SISALDAVAD HOMMIKUSÖÖKI ! Peretuba Peretubasid on kaks Peretuba on neljakohaline,kuid kahe lisavoodi abil on võimalik peretuppa majutada kuni 6 inimest Paiknevad esimesel ja teisel korrusel Hind: 79,00 EUR Lisavoodi: 23,00 EUR HINNAD SISALDAVAD HOMMIKUSÖÖKI Sviidid Sviidid paiknevad majutusbloki koridoride lõpus, et tagada suur privaatus külastajatele Hotellis on 2 sviiti, mõlemad on planeeringult ja suuruselt samasugused: elutuba, magamistuba, mullivann ja wc-ga varustatud vannituba ning eraldi lisa wc. Hind kahele inimesele: 108,00 EUR TÄNAN KUULAMAST !
Päevalistena töötasid need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed. Toas seisid ka teenijate isiklikud asjad. Need olid kohvritesse või kastitesse pakitud ja seisid enamasti akna all, seina ja voodiotsa vahel või lihtsalt voodi all. Seal elasid enamasti need sulased ja teenijatüdrukud, kes töötasid talus kogu aasta. Suviliste magamisasemed olid aitades või lakkades. Rõivastus
see ajapikku ja ta läheb jälle järgmise töö juurde. Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid võidu tööle, kaasaarvatud Ekke, kes tegeles nüüd vilja ja puu kasvuga. Peremees aga karjub, et kiiremini ja passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö
huvitaba hääbub ka see ajapikku ja ta läheb jälle järgmise töö juurde. Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid võidu tööle, kaasaarvatud Ekke, kes tegeles nüüd vilja ja puu kasvuga. Peremees aga karjub, et kiiremini ja passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö.