Kaua käiakse perega teraapial? Esimesed seansid lühikeste vahedega ( 1-2 korda nädalas) Edaspidi kahe nädala tagant või kord kuus. Tavaliselt 6 - 10 seansi kuid kõik oleneb pere vajadustest. Miks mitte käia pereteraapias lõpmatuseni ? Pereterapeudid üritavad vältida sõltuvust. Perest saab "abiterapeut", kuid ainult juhul kui pere on nõus viima lõpule selle, mis nad on alustanud. Erinevad probleemid millega pöördutakse pereteraapiasse. Vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada laste positiivset käitumist. Pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused, söömishäired lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid. Emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres. Suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga. Vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid.
Samadel põhjustel, et perekonnasisest ahistamist on raskem avastada kui perekonnavälist, on seda ka raskem ravida. Perekonnateraapia ja võrgustiku- sekkumised on tavalised tehnikad, mida enamikus ravikontekstides kasutatakse. Ükskõik, kuidas ka probleemile ei läheneta, probleemid tekivad ikkagi. Traditsioonilised perekonnateraapia sessioonid võivad olla rasked ja mõnedel juhtudel otseselt ebasobivad. Eitava ahistaja kaasamine pereteraapiasse võib olla lapsele sedavõrd raske, et ta keeldub midagi ütlemast või võtab isegi tagasi kõik selle, mis ta varem on öelnud. Seksuaalselt ahistatud laste korral võib olla vajalik piirduda teraapiasessioonidel osaliselt perekonnaga ja pikemaajaliselt võrgustikuga. Kui perekond on kaasatud professionaalsetesse võrgustikesse intsesti-perekonna ümber, on võrgustik ravi kestel kohtunud umbes viis korda aastas sagedamini alguses ja harvemini lõpu poole
niiet reageerivad stressile tundlikumalt) Ennetamine. ● oluline on olla teadlik ja varakult ära tunda ennastkahjustava käitumise riskitegureid ● kui inimene käib koguaeg pikkade varrukatega, ka soojade ilmade puhul ● kui ollakse närviline ja sulgub omaette vannituppa või magamistuppa seletamatul põhjusel Abistamine: kõige olulisem on kuulata ja tähelepanu probleemile pöörata. Sekkumisel tasuks pöörduda koos vanema(te)ga pereteraapiasse, et kaasata tugisüsteem inimese paranemisele. Kiindumussuhe. ● lapse esimene sotsiaalne suhe, esimene suhtes olemise kogemus “olulise teisega” ning lapse füsioloogiliste vajaduste rahuldamine ema poolt on vaid üks aspekt kiindumussuhete arengus. ● Kiindumussuhete “muster” ehk lapsele iseloomulik viis reageerida lahusolekule “olulisest teisest” kujuneb 8-9 elukuuks ja seda iseloomustab vastastikusus (tugev
annaabi.ee 
