ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste materjaalsest sõltuvusest mehest jne. Tööturul domineerivad hoiakud, mis soosivad palgaerinevuste püsimist (Iris Pettai 29. mai 2003). Mitmetel töökohtdadel eelistatakse meestöötajaid, kuigi ka naistöötaja saaks tööga väga hästi hakkama. Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et nemad peaksid olema pere majandusliku toimetuleku kindlustajad
maailmakirjanduses. 3 AUTORIST LAPSEPÕLV August Strindberg sündis 22. jaanuaril 1849 Stockholmis. Tema isa oli Carl Oscar Strindberg ning ema Ulrika Eleanora Norling. August sündis kolmanda pojana, kui kokku oli peres kümme last, kes koos vanematega pidid vaesuse tõttu ära mahtuma kolmetoalisse majja. Lapsepõlve elas nooruk suuresti üle õnnetuses. Peresiseses elus oli palju probleeme, mistõttu August stressi all kannatas. Esimene suurim tragöödia oli 13-aastaselt, kui ema Ulrika 1862. aastal suri. Tema isa järgmine abielu märgatavalt noorema guvernandiga lõhestas peret veelgi ning August hakkas oma kasuema vihkama, millest ajendatuna kujutas ta hiljem oma lapsepõlve teoses ,,Teenijatüdruku poeg". Lapsena oli noor Strindberg igasuguse distsipliini vastu. Ta oli tundlik, kahtlustav ja kergesti ärrituv. ÕPINGUD, TÖÖ JA ERAELU
hakkama. Anna teadaanne viis, kümme minutit enne vajalikku lõpetamise aega. Kui aeg on läbi ütle: ,,Aeg on läbi. Peame minema". Kui ta kuuletub, tunnusta teda. Parema käitumise tabel See on kirjalik arvepidamine, mis tuletab lapsle lõbusal, mitte naaksuval moel meelde ta igapäevaseid kohustusi ja vanemale vajadust last nende ülesannete eduka täitmise eest tunnustada ( Whitham 2001: 276-277). Ajurünnak See on nii lapsele kui vanematele tore viis peresiseses konfliktis otsusele jõuda. Esiteks tuleb probleem sõnastada. Seejärel käivad kõik asjaosalised kiiresti ja järjest välja kõik pähetulevad ideed probleemi lahenduseks. Üks inimene kirjutab need üles. Kellelgi pole sel ajal lubatud ideid kommenteerida või tsenseerida. Jätkake niikaua, kuni jõuate lahenduseni. Vaadake kirjapandud ideede loetelu üle, tõmmake maha kõik, mis ühelegi osalejale ei meeldi ja tehke ring ümber kõigile, mida igaüks oleks nõus proovima.
annaabi.ee 
