Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil pidi ta aga minema prostituudi teed, et aidata oma perekonda rahaliselt. Põhjuseks oli eelkõige tema isa, kes perepeana ei tulnud toime oma kohustustega ning uputas muresid viinaklaasi. Seega ta pooldas ausat, valedeta eluviisi, mis ei läinud vastavusse Raskolnikovi omaga. Teose peategelasel oli oma teooria, kuidas ta lahterdas inimesed kahte tulpa: harilikud ja haruldased. Ta oli sügavalt veendunud, et haruldastel on suuremad eelised võrreldes harilikega sooritada kuritegusid ning astuda üle seadustest. Kuritegusid toime pannes näitavad nad oma
loobumiseks! Ja elasid õnnelikult kuni surmani- seda juhtub tänapäeval üha harvemini. Seega võib vist väita, et kooselud ei püsi seetõttu, et inimestele on omane püüdlus õnne poole. Õnne aga loodetakse leida sealt, kus veel pole oldud. Teisiti võib seda nimetada lootuseks, mis teatavasti kustub viimasena. Kindlasti on siin oma osa ka mehe ja naise rolli muutumisel ühiskonnas. Meest ei näha enam ainukese pere toitjana või kaitsja või perepeana. Kiirelt arenenud keskkond võimaldab kanda naisel samu rolle, mistõttu on kadunud ära ka väärtused, mis kunagi olid kooselu alustugedeks. Näiteks mees on toitja ja raha sissetooja ja naine koduperenaine ja laste kasvataja ning ühe poole puudumisel ei saanud kooselu toimida. Kuid tänapäeval on nii naine kui mees võimeline üksinda kõigi ülesannetega toime tulema. Seega saab järeldada, et kooselud ei püsi tänapäeval meie elukeskkonna ja
Armastus: Selles teoses ei ole tõelist armastust kellegi vahel.Ainuke tunne, mis Mari ja Prillupi vahel on, on kohusetunne, mis seisneb selles, et kumbki täidab temal lasuvaid kohustusi. Kremerile Mari meeldib, sest ta meenutab Kremerile tema kunagist armastatut, kellest ta ilma jäi.Mari Kremerit ei armasta, ta loodab tema juures käimise kaudu lõpuks igatsetud linna elama minemiseni jõuda. Inimene(mees, naine): Meest on selles teoses kujutatud perepeana, kes otsustab oma pereliikmete saatuse üle.Samuti Suhted: Suhtekolmnurk Kremeri, Prillupi ja Mari vahel Teost läbiv idee: Kas oma eesmärgi saavutamiseks võib kasutada kõiki võimalikke vahendeid või on ka mingid piirid, millest üle astuda ei tohiks. "Nukumaja" Henrik Ibsen Elumõte ja eluväärtused: Helmeri jaoks on kõige tähtsam olla iseseisev ning mitte sõltuda kellestki teisest ega teiste rahast.Ta tahab saavutada kõrge positsiooni, kus teenib
edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed. 2 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 3 Google.com 5 Keskealisi mehi maeti istuvas asendis. See võib tähistada nende tähtsust ühiskonnas ja perepeana. Rajati ka suuremaid haudehitisi. Kuna ühiskond oli hierarhiline maeti ülikud auväärsemalt. Näiteks ühe haudehitise juurde viis järsk trepp, suured avanevad uksed peakambrisse, mis oli ligikaudu 3 meetri pikkune ja rohkem kui pooleteise meetri kõrgune. Haudadest on päevavalgele toodud hämmastaval hulgal luksusasju, sealhulgas türkiismosaiigiga kuju, kuld- ja hõbeesemed, kvartskristallist gemmid, õhukesed obsidiaanist kõrvaehted, jadeiidist kaelakeed, pärlid,
annaabi.ee 
