elukogenud ja tark ning tarkusi ja kogemusi sai Lazaro tema käest palju. Lazaro ei olnud ka rumal poiss, nimelt hakkas ta varastama oma peremehe tagant. Tänu sellele suutis ta enam- vähem ära elada. Lazaro oli küll nutikas, kuid pime vanamees oli veel nutikam, mis tõttu jäi Lazaro oma vargustega pidevalt vahele. Peale ühte suuremat vahelejäämist oma peremehele ja sellele järgnenud karistust otsustas Lazaro endale uue peremehe otsida. Lazaro leidis endale uueks peremehks preestri, kes oli isegi veel ihnem kui pime vanamees. Kui pimedalt õnnestus veel varastada midagi, siis preestrilt oli see peaaegu võimatu, sest temal oli silmanägemisega kõik korras. Preester andis Lazarole kõige halvemaid toidupalakesi ja neid ka nii vähe, et kõhu täis saamisest ei saanud unistadagi. Lazaro ei julgenud endale uut peremeest ka otsida, sest ta kartis, et uus peremees võib veel hullem sattuda. Preestri juures sai siiski aeg ajalt ka kõhu täis süüa peielauas
ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt 20% rahavstikust(haritlased). 19.sajandil paranes keskklassi elujärg, mis välejndus uusrikaste luksusjanus. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Linnadesse siirudis tööd otsima talupojad, kes ei olnud saanud maad, et saada peremehks. 4 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Paljudes mõisades rajati ka tööstusettevõtteid, kes leidsid rakendust palgatöölised. Linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati põlllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre tõuke põllumajanduse arengule. LINNASTUMINE/ LINNAÜHISKOND
adratalupoegi. Nemad pidid maksma kümnist ja hinnust). 4. Kõrgeim kiht talupoegade seas olid maavabad. Nendel oli antud oma maa valdmaiseks läänikiri . Koormisi polnud neile määratud. Neil endast sõltuvaid talupoegi olnud, seega nad siiski polnud läänimehed. Neid oli kõige vähem. Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad. Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks. Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka
annaabi.ee 
