Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peremeesorganismiks" - 5 õppematerjali

Nookpaeluss
1
doc

Nookpaeluss

3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Nakatumine: Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Oluline on hoolikas isiklik hügieen, sealiha piisav küpsetamine ja juurviljade pesemine. Inimene on peremeesorganismiks ning kodu- või metssiga on vaheperemeheks. Siga on nakkustekitaja. Haigusnähud: Inimestele tekitavad nad seedehäireid ja valusid kõhus. Diagnoosi kinnitamine: Et kinnitada diagnoos otsitakse mikroskoobi all nookpaelussi mune või segmente. Ravi: Ravitakse antibiootikumidega, piisab ühest annusest. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/parasiitussid.pdf http://endla.joosu.ee/index.php?id=5 http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
HELMINTHIASES e-helmintiaasid
13
docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus · Ascaris ­ ca 1 miljard · Enterobius ­ ca 1 miljard · Trichurius ­ ca 0,5 miljardit · Ancylostoma + Necator ­ ca 0,5 miljardit · Schisostoma ­ ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4

Meditsiin → Füsioloogia
26 allalaadimist
HELMINTHIASES e-helmintiaasid
26
doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

- parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus  Ascaris – ca 1 miljard  Enterobius – ca 1 miljard  Trichurius – ca 0,5 miljardit  Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit  Schisostoma – ca 0,25 miljardit 2. haigustekitajad on suurte mõõtmetega 3. keerulise ehituse ja elutsüklitega 4

Meditsiin → Esmaabi
8 allalaadimist
Eesti luhad ja lammid
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Siiski on kobrast raske tabada, sest olles vaenlast märganud, annab ta sellest teistele märku tugeva sabaöögiga vastu vett. See aitab vältida kobrastele ootamatut olukorda. Tervislik seisund. Tervislik seisund on küllaltki hea. Eestis pole avastatud kobrastel haigusi. Samuti ei ole koprad peremeesorganismiks nakkavatele haigustele. Koprad surevadki tavaliselt kas loomulikku surma, jahi käigus või satuvad kellelegi toiduks. Koht toiduahelas, suhted teistega. Toiduahelas on nad herbivoorid ja toiduks suurkiskjatele. Tänu vee-eluviisile ja urgudele on kobras vaenlaste eest küllaltki hästi kaitstud. Maismaal võivad vaenlasteks olla kõik suurkiskjad. Poegadele on ohuks saarmas, rebane, tuhkur, suured röövlinnud. 11 Kasutatud kirjandus.

Loodus → Keskkonnaökoloogia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun