· Eriti ohtlikud on visuaalselt veel terved taimed, mida transporditakse teistesse riikidesse, mis on juba nakatunud, kuid sümptomid veel ei ilmne, sest haigus ei ole piisavalt arenenud või on see tingitud sümptomite allasurumisest fungitsiitidega. Ennetus ja tõrje (üldised abinõud, mitte preparaadid). · P. cinnamomi ei reageeri ühelegi kaubanduses kättesaadavale seenetõrjevahendile · kuulub maailma saja kõige kahjulikuma taimepatogeeni hulka. · Peremeesliikide suur arv muudab selle leviku kontrolli keeruliseks. 1.1.4 Leviku tõkestamine · Phytophthora ei talu külmutamist · Phytophthora liikide leviku tõkestamiseks vajalikud abinõud on Euroopa Liidus reguleeritud komisjoni otsustega 2002/757/EÜ, 2004/426/EÜ ja 2007/201/EÜ. · Lisaks on liikmesriikidel kohustus teostada haiguse leviku tõkestamiseks monitooringuid.
parasitooside ilmumist, levikut ja vaibumist. Parasitooside epizootoloogiliste iseärasuste tundmine on vajalik haiguste diagnoosimisel ja aluseks tõhusate tõrjeabinõude rakendamisel. Epizootoloogiliste tegurite hulka kuuluvad kliima, veekogude olemasolu, pinnase ja taimkatte iseloom, zootroopsed loomad, sesoonsus, loomakasvatustehnoloogia iseloom jne. eurüfaagsed parasiidid (hr. eurys -- lai + phagos -- sööja, õgija; parasiit). Suure peremeesliikide arvuga (kümned või sajad liigid) parasiidid. Vt. ka parasiitide liigitelu. fakultatiivsed parasiidid (pr. facultatif -- valikuvaba, vabatahtlik; parasiit). Parasiidid, kes võivad elada mitteparasiitselt, kuid kontakteerudes sobiva peremehega, muutuvad lühemaks või pikemaks ajaks nugilisteks. forees (kr. phorein -- kandma). Loomade, eriti putukate (sealhulgas parasiitide) edasikandumine teiste loomade kaudu. füsioloogiline adaptatsioon (kr
suurenenud lümfisõlmed ja kopsunekroosid. Diagnoosimine: vereproov, põrn, lümfisõlmed, mandlid, neerud. Viirust võib isoleerida ja kasvatada rakukultuuris. Võib teha ka hemmaadsorptsioonitesti. FAT test, PCR, ELISA, IFA. RNA-viirused Picornaviridae - ümbriseta Picornaviridae -> Perekond – Aphthovirus -> Liik - suu- ja sõrataudi viirus -> Suu- ja sõrataud Enamik pikornaviiruseid on spetsiifilised ühele peremeesliigile, kuid üksikutel viirustel on laiem peremeesliikide ring. Pikornaviiruste levik toimub horisontaalselt (aerogeenselt, fekaal-oraalselt). Viiruse ülekanne artropoodidega on lõplikult selgitamata (entsefalomüokardiidiviirust on isoleeritud kolmelt sääse ja kahelt puugi liigilt). Suu- ja sõrataud on väga kontagioosne, ägedalt kulgev sõraliste viirushaigus. Viirusel on mitu liiki: A, O, C on ülemaailmsed; Aasia-1 Aasias; SAT-1, SAT-2, SAT-3 Lõuna-Ameerikas. Levik: viirus püsib kaua loomsetes produktides (nt lümfoifkoes)
annaabi.ee 
