programmi ja nakatab neid igakordsel käivitamisel. Residentsed- peidab end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ning seejärel nakatub teisi aktiveerunud programme. · Koodi kokku pakkivad viirused-pakivad programmi koodi kokku ning seejärel kirjutavad tekinud vabale kohele mingi muu koodi · Spawing tüüpi viirused nakatavad sihtmärki · Parasiitviirused kirjutaavd oma koodi peremeesfaili otsa. Fail muutub viiruse koodi võrra pikemaks. · Süsteemiviirused viirused kirjutavad oma koodi ketta boot sektorisse. Seega tehes arvuti algkäivituse nakatunult kettalt, aktiveeritakse ka viirus. · Makroviirused levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Nt! ms word 2. Ohtude liigitus ohte on võimalik liigitada: turvalisuse komponendi järgi (mida
(EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides.
(EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda
(EXE- ja COM-failid). Seetõttu muutub fail viiruse koodi võrra pikemaks. Peale veel mõnede EXE- ja COM-failide nakatamist pannakse käima õige programm. Seda tüüpi viirused enamasti hävitavat koodi ei sisalda. Viiruse olemasolust annab märku faili suurenemine viiruse koodi võrra ja viirusele iseloomulik string faili lõpus. Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda
annaabi.ee 
