kujunemist-barokki. Eestis olid arhitektuuri põhitellijateks kuningad ja aristokraadid.Hans Pavelsi kenotaaf(hauamärk) Oleviste kirikus. Vaekoda(1554-55) hävis 1944. Säilinud mõned tondod(kivimaalid). Mustpeade hoone fassaad 1597. Sinna kuulusid noored, vallalised. Ümberehitust juhtis Arent Passer-muutis keskaegse viilu otsast nüriks Itaalia viiluks. Rae apteegil on ärklid(seinast eelduv tugitaladele toetuv ruumi osa).Tuulekoja seinas asub Burchartide raidkujust perekonnavapp. Pontus Delagardie hauamonument Toomkirikus(sarkofaag ja epitaaf). Maalikunstnikest tuntuim- Michel Sittow. Manerism 16.saj 2.pool. Püüti jälendada da Vinci ja Raffaeli loomingu välist vormi. Antiik ja loodus polnud nii olulised. Taodeldi peenust ja elegantsi. Kasutati looduskaugeid värve ja ruumikujutus ähmastus. Kehad venitati pikaks. Tintoretto on suurima lõuendmaali autor. Agu Pilt- moelooja. El Greco-ekspressionist, kubist.
alaosaga nelinurk prantsuse ja figuraalne saksa kilp. Kilp võis olla üheväljaline või jaotatud mitmeks väljaks, kõige sagedamini vertikaalselt kaheks, horisontaalselt kaheks, diagonaalselt kaheks või neljaks. Vapikilp jaotati paremaks ja vasakuks pooleks kilbi kasutaja poolt vaadatuna. Neljaks jaotatud vapi väljasid loeti paremalt vasakule. Mitmekihiliste vapikilpide puhul on suur ehk põhivapikilp jaotatud ja sellel asetseb väike vapikilp ehk südakilp, millel on perekonnavapp. (Oja 2006) Joonis 4 Kilbitüübid (Allikas: Vikipeedia 2011) Heraldikas oli algselt põhivärvidena kasutusel ainult neli värvi: punane, sinine, roheline ja must. Neid nimetatakse heraldilisteks värvideks ehk tinktuurideks. Metallidena olid kasutusel kuld ja hõbe. Järgiti reeglit, et värv ei käi värvi peale ja metall ei käi metalli peale. Vappide neli põhivärvi ja metallid määrasid heraldikakunsti reeglid. (Oja 2006)
Rüütlieetika- ustavus, (kogukondlikkus, poliitiline, feodaalne) heldekäelisus, vahvus. Dongihoteks saamine- paazina alustamine, kannupoiss, 20 a. Löödi rüütliks, tseremoonias kiriklikud ja sõjalised jooned Aadli elulaad ja rüütlikultuur Suurtemeestemänguasjad Ratsa sõdisid, piik-paisata sadulast maha, mõõk-lähivõitluses, kui piik oli katki läinu. Rõngassärk- paremini õhku lasi läbi, ambude ja pikkvibude kaitseks plaatvest, metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp. Jalamehed-rüütliväe abistamine. Võitlusviis Taktika enamasti lihtne- vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused, väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid
mäele. Kirik pühendati Ristija Johannesele. Koguduse enamiku moodustasid rootslased, mistõttu nõuti ka kirikuõpetajatelt rootsi keele oskust. Tänaseni tegutseva, kuid Jeesusele pühendatud kivikiriku laskis ehitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oma vabasurma läinud poja Otto Dietrich Gustavi mälestuseks. Kirik õnnistati 24. augustil 1802. aastal. Ungern-Sternbergidele viitab ka peasissekäigu kohal olev perekonnavapp. Perekonna hauaplats on sealsamas lähedal. Kuigi vapid kõnelevad eelkõige aukandjatest, ei ole kirikus unustatud ka tavalisi töömehi ning ehitajaid. Nende nimed seisavad kõrvuti kirikuhärra ning maaomaniku nimega mustadel tahvlitel altaripildi kõrval. Reigi kirik on ehitatud uute tavade kohaselt avarana ning valgusküllasena. Hoolikal vaatamisel võib tunduda, et kirikus sees olles seisad suure kummuli pööratud laeva all. Kogu arhitektuur kuulutab ühtehoidmist ja ühtekuulumist
Kolmanda hüpoteesi esitas 1920-ndatel aastatel Paul Johansen. Selle järgi olevat nii nimi Tuve, kui känd tuletatud eestikeelsest sonast tüvi. Tuvede eesti päritolule viitavat üks 1382. a pärit ürik. 1652. a sai Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Taube koos vabahärra tiitliga ka uue vapi, mille nelitatud kilbi veeranditel kujutati sinist tippu ja punasest tornist vorsuvat sinist lovi ning Norra vappi. Kilbi keskel on ajalooline perekonnavapp /T.Saare 2004/. V.Raami versioon Taubedest Jõhvi kindluskiriku ehitajatena Jõohvi naabruses asuva Edise linnuse omanikud Taubed olid V.Raami arvates Jõhvi kiriku kõige mõjukamad patroonid, kellele kiriku kindluslik positsioon oli isiklikult soodne. Ta pakub välja oletuse, et võib-olla ehitasid Jõhvi kiriku ning Edise linnuse ühed ja samad ehitusmeistrid, tuues esile, et nagu Jõhvi kiriku tornis, nii ei kasutatud ka Edisel võlve. Ka
annaabi.ee 
