Praegu 21. sajandi alguses on Eest kui e-riik digitaalsele kujule viinud valimised ning seda võimalust kasutab suur osa rahvast. 2015. aasta Riigikogu valimistel oli e-hääletajate osalus veidi alla kolmandiku kogu valijaskonnast ehk tegevus, mis peaks olema kodanikule tähtis ning pidulik, on suures osas asendunud mõne nupule vajutamisega kodus arvuti taga. Hetkel veel peavad lapse sünni registreerimiseks ning nime panekuks vanemad minema kohale perekonnaseisuasutusse, kuid tänapäevaste võimaluste ja lahenduste najal on vaid aja küsimus, mil toming on viidud üle digitaalsele kujule. Sama kehtib ka abielu registreerimis kohta, milleks tuleb kohale minna perekonnaseisuametisse, kuid riigilõivu abielu sõlmimise eest saab juba maksa veebis. Kui aluseks võtta abielu registreerimine, siis abiellumisavalduse võiksid soovijad täita ka digitaalselt, kuna vormi väljad on küllalt lihtsad ning see säästaks kohal käimise vaeva ja aja
· eesnimi ei tohi olla väga keeruline ei häälduse ega kirjapildi tõttu · lapsele ei tohi panna soole mittevastavat nime · eesnimena ei tohi olla üldtuntud isiku nimi (nt) · nimes on lubatud tühik, punkt, sidekriips, ülakoma, sulud Soomuutmisel on lubatud vahetada eesnime. Perekonnanime võib muuta, kuid perekonnanimi reedab sugu. Seda võib teha 1 kord elu jooksul. Nime muutmiseks tuleb pöörduda perekonnaseisuasutusse (tuleb teha avaldus ning oma nime muutmise soov ära põhjendada). Moodustatakse komisjon, kes otsustab nime muutmise üle. Põhjused uue nime taotlemiseks: · tavatu kujuga nimest vabaneda · keeruline, raske nimi · soov kaitsta oma isikunime, soov vältida nimest tulnud kahjulikke tagajärgi (mitmel inimesel sama nimi ja ehk ka sama sünnikuupäev) · soovitakse kasutada oma esivanemate kantud nime · kui on mitu perekonnanime, siis soovitakse ühte perekonnanime
Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega, kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest
annaabi.ee 
