isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku abiellumisavalduse. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, mil abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib mõjuvatel põhjustel tähtaega lühendada või pikendada. Abielu sõlmimise eest on ette nähtud riigilõiv 19,17 eurot, mille abiellujad tasuvad Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada perekonnaseisuametnikule koos abieluavaldusega. Riigilõivu saab tasuda ka kohapeal internetipanga kaudu. Abielu registreerimiseks vajalikud dokumendid: - mõlema abielluja sündi tõendav dokument (kui sünnid pole kantud rahvastikuregistrisse); - teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (kui selle kohta puudub kanne rahvastikuregistris); - alaealisel abiellujal kohtumäärus teovõime laiendamise kohta;
pisiasja ja ühtki neist ei tohi unustada. Mõni väike komistus võib tumestada elu tähtsamate päevade pidulikku harmooniat. Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale
Üsna varsti selgus, et perekonnanimeta kodanikke oli mujalgi. Näiteks puudusid perekonnanimed isikutel, kes küll Petserimaalt või Narva tagant pärit, kuid kes olid asunud elama mujale Eestisse. Samuti puudusid perekonnanimed Ruhnu saare elanikel. 1926. a jaanuaris heaks kiidetud perekonnanimede võtmise seadusega (RT 1926, 11, 10) kohustati kõiki veel perekonnanimeta Eesti kodanikke omale kuue kuu jooksul perekonnanime võtma. Nime võtmisest tuli teatada kohalikule perekonnaseisuametnikule, kes nime protokollis. Seaduse eirajatele pidi nime määrama siseminister. Seega hiljemalt 1926. aasta lõpuks pidid kõigil Eesti kodanikel olema perekonnanimed. Vastav nõue 1934. a nimeseadustes (,,Nimekorralduse seadus", RT 1934, 52, 438; ,,Perekonnanimede korraldamise seadus", RT 1934, 91, 735) seletub ilmselt sellega, et osal Eesti kodakondsusesse astuvaist kodakondsuseta isikuist (nn halli passi omanikud) võisid perekonnanimed puududa. Eesnimed
annaabi.ee 
