- siis saab pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui on rohkem kui 150k, siis tuleb pöörduda kohtusse. Tööinspektsioon Õigus pääseda asutuse territooriumile, igale poole. Tulevad kontrollima. Abielluda saavad 18 aastased või vanemad isikud, kes ei ole samast soost. Kohtu kaudu saavad abielluda ka 15,16,17 aastased isikud. Abielluda ei saa veresugulased. Need on otsejoones ülenejad ja alanejad sugulased. Esimesed on vanemad ja vanavanemad. Teised on lapsed Abielu sõlmivad perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud, notarid. Perekonna nimed on kas mehe nimi, naise nimi, eraldi nimed või siis üks partneritest võtab mõlemad. Laps saab ainult 1 nime. Abieluvaraga on nii et, Abieluvara lepingu saab sõlmida 1 kuu jooksul pärast abiellumist. Kui valikut ei tehta, siis kehtib vara ühisus. Ühisvara on abielu jooksul saadud raha. Lahusvara on : isiklikud tarbeesemed ( inimene kasutab oma igapäevases elus igapäevasteks toimetuseks)
ABIELLUMINE Abiellumine on suurim sündmus kahe inimese elus, kes teineteise kõrval tahavad sammuda läbi elu rõõmude ja murede.Nimetatud sündmust tuleks käsitleda praktiliste probleemide seisukohast. Abiellumisega on seotud tuhat pisiasja ja ühtki neist ei tohi unustada. Mõni väike komistus võib tumestada elu tähtsamate päevade pidulikku harmooniat. Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid
Kehtima jäi endine kolmekuuline vaidetähtaeg. Uuendusena loodi siseministeeriumis perekonnanimede kaitseregister, kuhu võisid oma nime 25 krooni eest lasta kanda need, kes olid oma nime eestistanud pärast 17. detsembrit 1919. Kaitseregistrisse kantud nime võis edaspidi anda vaid nimeomaniku sugulastele. Ka sellel seadusel oli mõningaid puudusi. Vaidetähtaeg kolm kuud oli liiga pikk. Otsustaja jäi endiselt rahvast kaugele, kuigi sooviavaldusi võisid juba vastu võtta ka kohalikud perekonnaseisuametnikud. Nende osalus piirdus siiski vaid andmete kontrollimisega ja dokumentide edasisaatmisega siseministrile. Seadus ei võimaldanud oma nime kaitsta põliste eesti nimede kandjatel. Ka nime valiku piirangud olid vähenõudlikud. Säilis teatav tasu nimemuute eest. Soodustingimustel ei saanud muuta eestikeelset, kuid halva kõla või tähendusega perekonnanime. Nende puuduste kõrvaldamiseks andis riigivanem oma 22. oktoobri 1934. a dekreediga uue, perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91)
annaabi.ee 
